Eesti Hoiuraamatukogu tegeleb kolme teenuse pakkumisega. Esiteks pakub hoiuraamatukogu hoiuteenust. See tähendab, et näiteks 25 aastat tagasi teadusraamatukogudest kokku kogutud võõrkeelsed ja vähekasutatavad teosed on hoiuraamatukogus hoiul. Paratamatult kerkib Kordemetsa sõnul võõrkeelsete ja vähekasutatavate teoste puhul üles küsimus, kas need kõik peavad olema Eestis säilitatud.

Hoiuraamatukogu alla kuulub ka Eesti pimedate raamatukogu. Tegemist on ühe suurima heliraamatute tootjaga. Ka veebis on pimedate raamatukogul esindatud suur osa helifaile, mida nägemispuudega inimesed kasutada saavad.

Samuti võivad inimesed tuua hoiuraamatukogusse enda kodudes seisma jäänud raamatuid. See teenus tegi Kordemetsa sõnul hüppelise kasvu just koroonaperioodil. Hoiuraamatukogu püüab leida raamatutele uued lugejad  – teoseid jagatakse raamatukogudele, haiglatele, vanglatesse ja lasteaedadesse.

Hetkel on Eesti hoiuraamatukogul käimas kampaania "Anna raamatule uus elu". Kampaania eesmärk on tutvustada inimestele hoiuraamatukogu tegevust ja mida teha raamatuga, mis enam kasutust ei leia. "Väga palju on raamatuid, mida inimesed tahavad ära anda," rääkis Kordemets. Selleks, et hoiuraamatukogusse saaksid raamatuid annetada ka väljaspool Tallinna elavad inimesed, läheb hoiuraamatukogu mööda Eestit ringkäigule.

Juba on oma ringkäiguga jõutud Pärnusse. "Huvi oli täitsa suur ja inimesed olid väga rõõmsad meist kuuldes," rääkis Kordemets, kes lisas, et inimesed tõid agaralt raamatuid, kuid leidsid ka uusi ja huvitavaid teoseid vastu.

Raamatute eelistust hoiuraamatukogul ei ole. Küll aga peaksid inimesed kriitilise pilguga vaatama, mis seisus nende toodavad teosed on. "Kui need raamatud on seisnud niiskes keldris 25 aastat, siis ilmselt ei taha te ise neid kaste avada ja ei taha ka meie."

Mõningate raamatute puhul tuleb Kordemetsa sõnul süda külmaks teha ning need ära visata. Jälgida tuleb muidugi ka sorteerimist. Raamatute kõvad kaaned kuuluvad üldjuhul ühte ning sisu teise konteinerisse. Sisu läheb paberikonteinerisse ning kaaned olmeprügisse.

Soomes on paberraamatute tiraažid tõusnud kümme protsenti. Ka Eestis loevad inimesed huviga raamatuid. Küll aga nentis Kordemets, et Eesti probleem on vastutustundetu ületrükkimine. "Vastutustundetu trükkimine on üks asi, millele tuleks mõelda," rääkis Kordemets. Probleemi lahenduseks pakkus ta välja taaramaksustamise.