Kategooriaid on kokku kolm: A , B ja C. C neist kõige leebemate ja A kõige karmimate tingimustega. Inventeerimise käigus tuvastati ka mitmeid nii-öelda muinsuskaitselisi pärle.

Üheks näiteks on Villu ja Annika kodu interjöör sajandivanuste ahjude, uste ja lagedega. Perekond ei pelga, et nad oma kodu korrastades peavad edaspidi muinsuskaitseametilt kooskõlastust küsima.

"Pigem on rohkem neid olukordi, kus me tunneme, et me vajame abi ja nõu, et seda läbi ajaloo tulnud väärtust alles hoida, parendada ja korrastada. Ja niivõrd kui muinsuskaitsega kaasneb kohustusi, siis ma pigem väärtustaks seda, et äkki me saaksime siis seda knowhow'd juurde," ütles majaomanik Villu Vatsfeld.

Villu Vatsfeld naudib seda, mis teda ümbritseb. "Meile ei meeldi liiga korras asjad, sest siis sa pead ise ka käima lips sirge ja püksid viigituna. Et asi peabki olema natuke kiivas võibolla!"

Lisaks hoonete kategoriseerimisse, tahetakse ka muinsuskaitseala piire laiendada. Näiteks kui Uuel tänaval olid seni majad ainult ühel pool tänavat kaitse all, siis edaspidi võiksid need olla kaitse all mõlemal pool.

"Ka nendel aladel on säilinud väga palju väärtuslikke puithooneid. Ja see hoonestus on samalaadne sellega, mis on säilinud muinsuskaitsealal," rääkis muinsuskaitseameti Saaremaa nõunik Keidi Saks.

Tegemist on siiski praegu kaitsekorra eelnõuga, kuhu oodatakse kuressaarlaste ettepanekuid. Kõike ikka selleks, et Kuressaare ainulaadsus säiliks.

"Ma arvan, et Kuressaare on väga eriilmeline, võrreldes kõikide teiste muinsuskaitsealadega, et kui vaadata kasvõi meie klassitsistlikku kesklinna. Et tõesti, sellist arhitektuuri, nagu meil siin Kuressaares, ei ole kusagil mujal Eestis," ütles Saks.