Muinsuskaitseamet hakkab uuendama Tallinna vanalinna kaitsekorda
Muinsuskaitseamet hakkab koostöös kohaliku kogukonnaga uuendama Tallinna vanalinna kaitsekorda, mis toob kaasa teatud hulgal leevendusi omanikele. Dokumendi eesmärk on ajakohastada hoonete restaureerimise ja ehitamisega seotud nõudeid ning muuta Tallinna vanalinn taas elavaks keskkonnaks.
Loodav kaitsekord on dokument, mis paneb paika vanalinna muinsuskaitse üldised lähtekohad – mis on vanalinnas lubatud, mis keelatud, kuhu võib ehitada, mida restaureerida ja kuidas.
"Kui muinsuskaitselisest lähtekohast vaadata, siis kindlasti on siin kõige rohkem probleeme või diskussioone tekitavaid küsimusi vanalinna sees ja ümber olevate haljasaladega, bastionaalvöönd ja ka vanalinna sees olev haljasala, mida vahel on soov hoonestada ja vahel mitte hoonestada ja kuidas seda teha. Kindlasti sellised uushoonestamisega seotud põhimõtted võiksid saada uue kaitsekorraga selgemini paika," rääkis kaitsekorra koostamise töörühma juht Triin Talk.
Uus muinsuskaitseseadus võimaldab muinsuskaitsealade hooned jagada erinevatesse kategooriatesse, mis toob kaasa teatud hulgal leevendusi omanikele.
"Kui seni pidi kõiki hooneid muinsuskaitse aladel seaduse mõttes käsitlema ühtmoodi, siis nüüd on võimalus need jagada eri kategooriatesse. Ja hoonete puhul, mis pole tervikuna nii väärtuslikud, saab teha teatud leevendusi. Tallinnas on ka plaan jagada vanalinna hooned kaheks – sellised, mis on kaitse all tervikuna koos oma interjööriga, nagu seni on olnud kõik hooned, ja osad hooned, mis on kaitse all ainult välise fassaadi ja mahuga. Vanalinnas on ju päris palju hiliseid ja nõukogude ajal ümber ehitatud hooneid, kus siseruumid ei ole teab mis väärtus, kus saab teatud leevendusi teha," sõnas Talk.
Tallinna vanalinna kaitsekorra koostamine on muinsuskaitseameti algatus, mille teine osapool on kohalik kogukond, ettevõtjad ja Tallinna linn.
Tallinna abilinnapea Madle Lippuse sõnul on oluline, et vanalinn hakkaks uuesti elama. "Nagu me teame, on vanalinnas püsielanike arv aina vähenev, seal tegutseb üha vähem ettevõtteid ja kohti, mis on kohalikele elanikele mõeldud. Praegune juba kaks aastat kestnud pandeemia on näidanud, kuidas vanalinn tühjaks jääb, kui turistid ära kaovad," rääkis Lippus.
Samaaegselt uue kaitsekorraga on koostamisel ka vanalinna arengukava. Mõlema eesmärk on kujundada vanalinnast terviklik ja mõnus elukeskkond.
"Nii, nagu räägime terve Tallinna kontekstis, kui olulised on linnatänavad, siis sama kehtib ka vanalinna puhul. Selle elu tuiksooned saavad olla vanalinna tänavad, mis peavad olema mõnusad ja kergesti läbitavad kõikides vanustes olevatele inimestele," ütles Lippus.
Toimetaja: Karoliina Tammel
Allikas: "Aktuaalne kaamera"