Eksperdid kardavad kaardistamata pühapaikade hävimist

Tondikivi.
Tondikivi. Autor/allikas: Pikne Kama

Rahvapärimuses tähtsaks peetud pühapaiku on Eestis kaitse all ligikaudu 550. Samaväärseid, mida ei kaitsta, võib veel olla 500. Valdkonna eksperdid muretsevad, et kui neid ei kaardistata, võivad osad hävida.

Looduslik pühapaik võib olla kivi, allikas, metsasalu või mõni muu loodusvorm. Muinsuskaitse alla võetakse paigad, mis on mõnele kogukonnale pühad olnud üle saja aasta.

"Tihti on see ohverdamispärimus, ravimispärimus, seal võib olla minevikus tehtud rituaale, miks mitte ka tänapäeval. Võimalik, et osade paikade pühakspidamine jääb tuhande aasta taha," selgitas muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade nõunik Pikne Kama.

"Nende paikadega võib kaasneda arheoloogilisi leide – münte või midagi muud. Näiteks, kui sinna viidi ohvriks liha või viljateri, siis see ei pruugi selgeid arheoloogilisi leide sinna maha jätta." Näitena tõi Kama ristipuud, mis tihti hävivad tee ääres raadamistööde käigus.

"Teel surnuaeda tehakse puule mälestusrist. Sarnaselt võib olla inimese hauaga, mis on inimestele väga oluline. Samamoodi olid need puud. Neid seostati surnuga, seal käidi ka hiljem. Üldine rahvausundis pärinev keeld oli, et ristipuid ei tohi lõigata."

Kuna ristimetsad ei kuulu tihti kogukonnale, kelle need tähtsad on, on riiklik kaitse nende säilitamiseks vajalik. Eelmisel aastal jõudsid kaitse alla 14 ristimetsa. Muinsuskaitseamet on ka eesmärgiks võtnud Eesti looduslikud pühapaigad ära kaardistada. Pühapaikade teemal ametit nõustav eksperdi nõukogu on mures, et kärbete tõttu võib see töö jääda pooleli.

"Me oleme siin 10–20 aastat opereerinud arvudega, et pühapaiku on nii ja nii palju. Keegi ei tea täpselt, kus nad asuvad. Kui me praegu jätame selle töö pooleli, siis hakkab mingi hetk jälle kõik otsast peale," selgitas nõukogu esimees Marju Kõivupuu.

Kuigi pühapaigad loodeti ära kaardistada aastaks 2021, on seni jõutud kirja panna veidi üle pooled. Kultuuriministeeriumi asekantsler Merilin Piipuu tunnistas, et muinsuskaitseametis tehakse struktuurimuudatusi, kuid ütles, et pühapaikade inventuuri ei tohiks kärped mõjutada.

"Pigem on siin olnud möödarääkimist. Eks muudatused ikka tekitavad hirmu, see on täiesti arusaadav. Kui me räägime looduslikest pühapaikadest kui valdkonnast või prioriteedist, siis seda muudatused pigem ei puuduta. Kui puudutavad, siis võimekus pigem kasvab," sõnas Piipuu.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: