"Üks dilemma on mul see, et kuidas nüüd siis kinos läbi lüüa, sest valge keskealise mehena ma enam läbi ei löö. Lähen konsultatsioonile, et kas minust peaks saama transsooline inimene või rindadega mees, et maailma kinos tippu tõusta," rääkis režissöör Manfred Vainokivi.

Vainokivi nimetab filmi manifestiks, mis naerab välja filminduses toimuva. Tõukeks said erinevad regulatsioonid, kvoodid ja ideoloogilised suunad, mis maailma filmitööstuses autoreid piiravad.

"Ma viskan nii iseenda kui ka olukorra üle nalja. Teen häppeninge, irriteerin, loon äkilisi olukordi. Pihta saavad kõik - nii mina ise kui ka ümbritsev kino," sõnas režissöör.

Filmikriitik Kaspar Viilupi sõnul on film üks selle aasta naljakamaid eesti komöödiad. "Kui meenutame Vainokivi eelmist filmi Linnar Priimäest, siis inimesed olid maruvihased. Vainokivi ei mõelnud kõiki asju tõsiselt, mis seal toimusid ja sama on värske filmiga. Ta heidab nalja iseenda, kõigi eesti filmitegijate ja -kriitikute, filmifestivalide ja auhindade üle," ütles Viilup.