Tantsuline audiovisuaalne lavastus "Eikellegi kõrb" kutsub vaataja helide ja visuaalse vaatemängu rännakule.

Esietendusel käinud kunstnik Peeter Laurits ei hoia kiidusõnu tagasi. "Muljed on ülivõrdelised, sest tehniliselt nii perfektsed ja nii intrigeerivad teemapüstituse ja sõnumiga etendust jälle tükil ajal pole näinud," ütles Peeter Laurits.

Ekspeditsiooni uuslavastuse autorid on lavastaja-näitleja Jaanika Arum, visuaalkunstnik ja muusik Helen Västrik ning helikunstnik Mari-Liis Rebane. Jaanika Arumi sõnul oli lavastusprotsess aega nõudev, et kõik detailid paika lihvida.

"Tehniliselt on see kohutavalt keeruline lavastus ja kohutavalt suur väljakutse, sest me kõik sõltume sellest, kuidas tehnika koos meiega liigub. See on mingis mõttes tants tehniliste vahenditega," rääkis Arum.

Lavastuse üheks inspiratsiooniallikaks on Austraalias elav haruldane laululindude liik Regent Honeyeater, mille isendid on hakanud liigikaaslaste vähesuse tõttu unustama iseenda laulu.

"Mis tähendab seda, et nad hakkavad otsima mingeid viise ja õpivad ära valede lindude laulud. On ka tõestatud, et linnaruumi linnud hakkavad teatud sagedustega helisid oma laulust kärpima, mis tähendab seda, et nende laul muutub vähem atraktiivseks ja emaslind ei soovi enam isaslindu, sest tema laul ei ole enam piisavalt kaunis. Või siis linnud üldse ei leia teineteist üles, sest see on nende suhtlusvorm, mille kaudu nad kommunikeerivad," sõnas lavastaja Jaanika Arum.

Peeter Lauritsa hinnangul on lavastust raske lahterdada ühte või teise kategooriasse ning hübriidne ja voolav vorm ongi selle tugevus.

"Teda võib vaadata ja nautida nii kunstikontekstis, teatrikontekstis kui tantsulavastusena. See on jälle minu meelest tugev moment ühe teose juures, kui ta ei paigutu selgelt täpselt ühte kohta, vaid kui ta on voolav. Majandusmaailmas öeldakse selle kohta – volatiilne väärtus," rääkis Laurits.