Kuraator Tamara Luuk ütleb, et selle näituse objektid on nagu read luuletekstis, mis otsivad kujutava kunsti keeles vasteid tunnetele. Teisisõnu on see sõna avastamise näitus.

"Sõna avastamise näitus selles mõttes, et kunagi tegi Neeme Walesis Dylan Thomase kodulinnas Swansea's linnaskulptuuri. Selle linna keskel seisis Dylan Thomase –  suure Walesi poeedi kuju, mis meenutas meie Tauno Kangro korstnapühkijat, aga elanikud ei pannud seda enam tähele, nagu elanikud ei pane tähele seda, mis on nende argirutiiniks saanud," ütles Luuk.

Tamara Luuk tõdes, et Neeme Külma jaoks oli linnaskulptuuri ehitamine väljakutse linnakodanikele. Täpsemalt müüris Külm Dylan Thomase skulptuuri kinni ja ehitas selle ümber kasti.

Tamara Luuk mainis, et mõned linnakodanikud olid tähelepanelikumad ning märkasid toimunut. Küll aga oli ka neid, kes seda tähele ei pannud.

Näitusel kõlavad ka Dylan Thomase luuletused. Nii võib kuulda näiteks Thomase luuletust, mis on pühendatud luuletaja isale ning on kirjutatud isa surivoodil.

Oma suured lood on rääkida ka tibatillukestel puunikerdistel. Galerii tagaruumi on vallutanud Rulluv laine, millesse on kätketud kihid näitusesaali viimastest kümnenditest.

"Siin on näituse külastaja jaoks ära peidetud ja kunstnike jaoks on ära peidetud mingid kihid, ja need ei allu mingile kontrollile, ei minu ega kellegi teise kontrollile. See teos on võimalik ainult sellisena nagu ta ennast ise paljastab ja vaatajal on sarnane vaade nagu minul. Selle tegijal siin ei ole ühtegi sammu, mis ma lavastaksin, välja mõtleksin – see idee on ainult, et ma teen pluusi hõlmad lahti ja see ongi see lihtsus," rääkis kunstnik Neeme Külm.

Neeme Külma teoseid hoiab ruumis koos Alice Kask oma akrüülmaalide ja pliiatsijoonistega.