Kolimine Tõnismäelt uude väikesesse majja läks rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo sõnul hästi. Küll aga ei ole tänaseks päevaks ära jõutud kolida kõiki raamatud. Nii mainis Andresoo, et kolimist ootavad veel ligikaudu miljon raamatut. Kokku oli Eesti rahvusraamatukogus üle kolme miljoni teose.

Rahvusraamatukogu väikene maja on senisest hoonest kümme korda väiksem. Olenemata maja väiksusest, on raamatukokku oodatud kõik huvilised. Avatud on nii lugemissaalid kui ka õppeklass. Samuti on loodud individuaalseks õppetööks eraldi ruumid.

"Seda ruumi on oluliselt vähem, aga siiski oleme püüdnud sinna maksimaalselt kõik oma funktsioonid ära paigutada," sõnas Andresoo. Küll aga ei tulnud kolimisega uude majja kaasa VAT teater, kes otsustas enda tegemisi jätkata hoopis Sakala tänaval.

"Me arvame, et sellest tuleb maailma parim rahvusraamatukogu," on Janne Andresoo positiivselt meelestatud ning ootab huviga, et saaks naasta juba Tõnismäele tagasi.

Üha olulisemaks on muutumas raamatukogude roll ühiskonnas. Ka Andresoo leiab, et raamatukogude populaarsus inimeste seas on tõusuteel.

"Raamatukogudel on tõesti hästi oluline roll siduda ühiskonna erinevaid gruppe," ütles peadirektor ja täpsustas, et raamatukogudesse on oodatud kõik inimesed. Samuti on raamatukogudes leitav sisu mõeldud mitmesugustele inimestele.

Tuleviku üle on muretsema hakanud ka rahvamajad. Küll aga leiab Andresoo, et ka neid hooneid on tegelikkuses võimalik ühendada. "Seal on seda sünergiat väga palju," ütles ta ja lisas, et on väga mitmeid näiteid, kuidas sarnased asutused on omavahel liidetud. Nendeks võivad olla näiteks kultuurikeskus ja raamatukogu. "Kindlasti see annab veelgi jõudu juurde nii ühele kui teisele poolele."

Raamatukogu kui kogukonnakeskus

2022. aastal on Eesti rahvusraamatukogu raamatukogude teema-aasta eestvedaja. Rõhku pannakse just kogukondade sidumisele ning ühiskonna ühendamisele.

Samuti töötab raamatukogu pidevalt selle kalla, et inimestel oleks mugav raamatukogus pakutavaid teenuseid kasutada. Nii arendatakse näiteks mitmesuguseid elektroonilisi kanaleid.

Lisaks on plaan digiteerida kogu eesti kirjandus. "Ma arvan, et siin läheb veel mõni viis aastat vähemalt, enne kui kogu see eesti kirjandus saab ära digiteeritud." Nii saavad lugejad meelsasti laenutada ka raamatuid digitaalsel kujul.

Nõudlus e-raamatute järgi on peadirektori sõnul olemas. Nii leiab Andresoo, et e-väljaannete laenutuskeskkond oleks lahendus ka koolidele, kus paljud õpilased peavad lugema samal ajal kohustuslikku kirjandust.

Küll aga arvab Andresoo, et peamised koolide kohustusliku kirjanduse teosed on juba digitaalsel kujul kättesaadavad. "See hulk on ikka niivõrd piiratud ja selge, et sellega ei ole probleeme."