Maria Ulfsaki filmisoovitused: "Power of the Dog", "Flee" ja "Drive My Car"
"Terevisioonis" oli külas Eesti filmiajakirjanike ühingult aasta filmiajakirjaniku tiitli pälvinud Maria Ulfsak-Šeripova, kelle soovituste hulka jõudsid kolm filmi, mis kõik esmaspäeval toimunud Kuldgloobuste galal nominatsiooni või võiduga ära märgitud said.
Ulfsak-Šeripova tõdes, et kino tähtsus väheneb. "Sellest on õudselt kahju, aga võib-olla on pandeemia kuidagi kiirendanud protsesse, mis nii ehk naa oleksid tulnud."
Ta tunnistas, et kuigi Kuldgloobustel oli Netflix 17 nominatsiooniga täielik liider ja järgmine voogedastusplatvorm tuli selle järel üheksa nominatsiooniga, siis tuleb tõdeda, et voogedastusplatvormid tõusevad päris jõuliselt.
"Kuigi samal ajal, kui vaadata, mida teeb kinodes "Spider-Mani" film, siis see on täiesti platsi puhtaks löönud ja meeletud rekordid teinud. Nii et suuri filme käiakse vaatamas küll."
"Power of the Dog" (rež Jane Campion)
Ulfsak märkis, et on suur Campioni fänn ja selle filmi puhul tuleb välja tuua just näitlejatöid ning nüansse, millest film kokku tuleb.
"Film ei ole lihtsalt see, et sa vaatad arvutist ühte lugu, et mis seal siis juhtub ja kes kellega käib ning kes kelle maha lööb. Selle filmi puhul just nimelt kõik need detailid, muusika, loodus, näitlejatööde peened nüansid mängivad nii suurt rolli, et ta kokku on hästi terviklik ja huvitav vaatamine."
Ulfsaki hinnangul teeb Benedict Cumberbatch selles filmis oma elu parima rolli. "Õudselt kahju, et ta Kuldgloobusest ilma jäi. Ma loodan, et ta saab Oscari, sest see oleks igati ärateenitud. Ta on siin tõesti fantastiline."
"Põgenemine" ("Flee") (rež Jonas Poher Rasmussen)
Ulfsak märkis, et "Flee" on traagiline lugu ühest perekonnast, kes põgeneb Afganistanist ja satub oma eksirännakute käigus Venemaale, kahjuks ka Eestisse Harku kinnipidamiskeskusesse ja lõpuks jõuab välja Taani.
"Kuna siin on nii palju sellist materjali, mida kahjuks ei ole olnud võimalik üles filmida, siis sel põhjusel on see ka animeeritud. Ma ise ka ei ole väga suur animafänn, aga ta on päris lihtsasti vaadatav ja inimlikult arusaadav film ja seda võiks kirjeldada kui empaatiatrenni," kirjeldas ta.
"Paneb seda teemat teise pilguga vaatama. On küll kurb ja masendav, aga samal ajal väga silmaringi arendav. Ma oma teismelise lapse viiks küll seda vaatama."
"Drive My Car" (rež Ryusuke Hamaguchi)
Ulfsak märkis, et seda filmi ta otseselt soovitada kellelegi ei julge, sest see kestab üle kolme tunni.
"See on Jaapani film. See on pigem aeglane ja pigem kordustel põhinev. Tean inimesi, kes on seda vaatamas käinud ja piinelnud, aga tean ka inimesi, kes on saanud sealt oma aasta filmielamuse," tõdes ta.
Kui suudad sellesse meditatiivsesse rütmi sisse minna, siis ta on hästi ilus, südamlik ja õrn armastuslugu. Lugu kaotusvalust ja kunstist."
Rääkides sellest, milliseid muutusi Ulfsak ootab kõige enam Eesti filmimaastikul, märkis ta, et raha.
"See on kohutav. Meie filmide tootmiseelarveid on vaja tõsta. Meil on tarvis paviljon kiiresti valmis saada ja meil on vaja sisse viia režissööripalk, sest kahjuks Eesti film närutatakse ära muidu," tõdes ta.
"Meil on kõik võimalused olemas – andekad tegijad, oskused, tahtmine. Kõik on olemas. Raha on vaja, andke raha."
Toimetaja: Merit Maarits