Keiu Virro sõnul peab iga kirjutama mõtlema väga selgelt välja, kellele ja millest ta kirjutab. "Kõike korraga ei saa, see on selge, ei saa kirjutada korraga näitlejatele, lavastajale, keskmisele teatrikülastajale, teistele kriitikutele, see ei ole võimalik," tõdes ta ja mainis, et sarnaselt lavastustele ei saa ka kriitika kõigile inimestele alati lõpuni meeldida. "Kirjutaja peab ise seisma nende sõnade ja selle põhjuse taga, miks ta kirjutab."

Tema hinnangul on küll lavastusi, mis tegelevad ka otsesõnu ühiskonnas lahvatanud kriisidega, aga neid ei ole meeletult palju. "Mulle tundub, et kunstil võiks ja peaks olema väga suur roll selles, et valida teemasid, millest rääkida," rõhutas ta ja lisas, et see ei tähenda, et kõik peavad tegema poliitilist teatrit. "Kui on rasked ajad, siis kunstil on see võim, kust saada lohutust, lootust ja kõike muud ka."