Tali sõnul on eramajade tegemine nagu pusle lahendamine. "Sa pead eeskätt jõudma sellele inimeseni, kellele sa seda eramaja teed, ja see on väga palju seotud isikliku-privaatse maailmaga," tõdes ta ja mainis, et avaliku ruumi puhul on see palju rikkalikum ja mitmekülgsem. "See ei ole ainult maja tegemine, vaid see on ka ruumi ja ühiskonna kujundamine, seal on hästi palju kihte."

Tema sõnul ei ole see otseselt midagi uut, et tööstuskomplekse asutakse uuendama, aga Eestis on see viimasel ajal hästi levinud ja pidev teema arhitekti laua peal. "Põhjala tehasehoonete puhul on ühest küljest arusaamine, et seal on midagi väärtuslikku ehk need kunagised betoonist angaarid, samas on seal palju kihistusi, mis on tulnud nõukogude aegse tööstuse arenguga, neid kihte on hästi palju, aga ühel päeval peaaegu päeva pealt see tootmise mudel on seal lakanud ning on küsimus, et mida seal tehakse."

"See on natukene nagu mikrolinn, mis on sinna sisse tekkinud, hästi palju erinevaid tegelasi on sinna kokku tulnud, ühed loovad seal moodi, teised teevad seal kohvi," mainis ta ja tõdes, et kuigi see on ka osa gentrifikatsioonist, saab sellega ka ise seestpoolt võidelda. "Ta on linnaruum, mis ei ole kunagi linnaruum olnud, aga muutub järsku linnaruumiks, see on kõige lihtsam näide ruumi taaskasutamisest, maja on valmis, mis ei ole mõeldud elamiseks, aga ühel hetkel sa teed sinna korterid sisse ja hakkad seal elama."

Tali rõhutas, et nad on läbi mõelnud kogu selle ala skeemi, mis võiks Põhjala kvartal üldse olla. "Seal on õnnestunud kooslus muuta selliseks, et seal on võimalik elada, töötada, meelt lahutada, see ongi mikrolinna mõte, et seal ongi hästi palju erinevaid asju koos."

"Linn on kogum erinevaid keskuseid, linn ei ole ammu enam vanalinn, kuhu ümber kihte tekkis, kaasaegne linn on selline, kus tõmbekeskuseid on igal pool," sõnas ta.