"29. aprillil võeti Ülejõel, seal praeguse ERM-i juures, üles Pääsukese esimene film, mida linastati päev hiljem," sõnas Lõhmus. Film kannab pealkirja "Sergei Utotškini lendamine Tartu kohal", Utotškin oli Venemaa katselendur.

Peale seda hakkas Johannes Pääsuke väga tihedalt filme tegema. Lõhmus sõnas, et noormees tegi laias laastus iga paari nädala tagant ühe uue filmi. "Peale "Utotškini lendamist" sai ta n-ö hamba verele ja hakkas filmima Tartus toimuvaid sündmuseid. Näiteks filmis ta autorallit, mis läbis Tartut teel Peterburist Riiga, ja seda filmi näidati ka kinodes, aga see ei ole säilinud. Tunda on Pääsukese ärilist vaistu, sest ta tegi filme just nendest sündmustest, mille puhul ta arvas, et see toob kokku palju inimesi," rääkis Pääsukest uurinud filmiajakirjanik.

Eesti esimene filmikunstnik alustas aga koostööd Eesti Rahva Muuseumiga ja nii läksid tema filmid sinna hoiule. Tänu sellele on neid ka tosin alles.

"Tal oli hea meediatundlikkus, absoluutne silm ja kompositsioonivaist, mis tuleb just esile tema fotodes. Filmis me seda nii hästi ei näe, sest säilinud kaadrid on äralõigatud servaga, mille põhjustas nõukogude-aegne produktsiooniaparaat. Nii võib mõni peale vaadates öelda, et "ta ei osanud ju komponeerida kaadrit", aga tegelikult on osa lihtsalt kaotsi läinud. Originaale ehk nitrofilmi negatiive ei ole säilinud."

Lõhmus nõustub ka võimalusega, et mõned Pääsukese filmid võivad veel kuskil olla, sest ta tegi liikuvaid pilte ka sõjaväes olles. Neid saadeti ka Prantsusmaale. "Samas vaevalt Pääsukese film Tartu suurest lumetormist oleks Prantsusmaal huvi pakkunud," ütles filmiajakirjanik.

Jaak Lõhmus oli ka üks 2008. aastal ilmunud teose "Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga" koostajatest. Raamat kätkeb ka Pääsukese kirjavahetusi, kirju läkitas ta nii Berliini, Moskvasse kui Peterburi. "Ta oli noor ja rahvusvaheline mees."

Eesti filmi 110. sünnipäevaks on loodud eriline filmiprogramm Elektriteatri, Eesti Filmi Instituudi ja Tartu Filmifondi koostöös, mis kestab 7.-15. maini.