Programmi kuuluvad Leida Laiuse "Libahunt" (1968), Kaljo Kiisa "Hullumeelsus" (1968) ning Virve Aruoja ja Jaan Toominga "Värvilised unenäod" (1974). Kolme linateost ühendab individuaalse vabaduse teema ja küsimus, kuidas jääda iseendaks keskkonnas, mis püüab inimest allutada.

"Libahunt", Leida Laiuse üks visuaalselt mõjuvamaid teoseid, põhineb August Kitzbergi samanimelisel näidendil. Filmi peategelane on vabameelne ja isepäine Tiina, kellest saab suletud külakogukonna jaoks ohtlik võõras. Sugestiivset lugu vabadusest, tõrjutusest ja kollektiivsest hirmust kannavad leedu operaatori Algimantas Mockuse lummav kaameratöö ning Veljo Tormise lüüriline originaalmuusika.

Kaljo Kiisa "Hullumeelsus" viib vaataja 1944. aasta lõpu vaimuhaiglasse, kuhu saabub Gestapo ohvitser ülesandega leida patsientide sekka varjunud Briti luuraja. Kiisk kasutab hullumaja groteskset ja sürrealistlikku ruumi, et väljendada lõikavat kriitikat totalitaarse süsteemi aadressil.

Virve Aruoja ja Jaan Toominga "Värvilised unenäod" jälgib viieaastase Kati maailma, kus inimesed, loomad, taimed ja loodusjõud sulanduvad maagiliseks tervikuks. Unenäo ja tegelikkuse piire hägustavad improvisatsiooniline dialoog, omanäoline helirežii, ebatavaline visuaalne laad ning Arvo Pärdi muusika.

Ungari Riikliku Filmiinstituudi korraldatav festival toimub tänavu üheksandat korda ning toob Budapesti kinodesse restaureeritud filme kogu maailmast. Eesti programm kuulub festivali "Avatud arhiivide" sektsiooni. Kõik filmid linastuvad kaks korda, esimestele seanssidele teeb sissejuhatuse Johannes Lõhmus.