"Rahu mõiste on pea peale pööratud, üldse on kõik need õilsad mõisted omamoodi pea peale pööratud, ei rahu ega armastust, vägivallatust või vabadust, neid ei saa ühtki vägisi kehtestada. Kui sul on rahu, siis sa oled vaba," sõnas Viivi Luik ja lisas, et kui vabadus on kehtestatud vägisi, siis on see tegelikult orjus.

Tema sõnul on kogu Lääne-Euroopas nii sõja kui rahu mõistet võetud siiani väga lapsikult, need mõisted on devalveerunud ja alles nüüd avab tegelik sõda inimestel silmi ja paneb need mõisted paika. "Alles sõda näitab, mis on rahu", rõhutas ta.

Kas me oleme liiga hästi elanud ja selle käigus kaotanud arusaama, mida tähendavad sõda ja rahu? "Teiste kõrval ka Eesti on muutunud heaoluühiskonnaks, inimesed on omamoodi eluvõõraks muutunud," sõnas ta ja lisas, et teine sügav põhjus on ka selles, kuidas Vene salateenistus ja Vene poliitika on lääne inimesi väga salakavalal moel mõjutanud. "See on meid kõiki uinutanud salajasel viisil, Vene propaganda on väga salakaval ja Eestisse tuleb see hoopis lääne kaudu, et inimesed usuksid seda hästi. See on aastaid niimoodi toiminud ja see on mõjutanud inimesi lapsikuse suunas."

Ühiskonna küpsusest rääkides ütles Viivi Luik, et ühiskond koosneb üksikutest inimestest ja ühiskond tervikuna on just nii tugev või nõrk, kui seda on iga üksik inimene. "Kaduma on läinud tõde," sõnas ta, lisades, et arvamus, justkui me elaksime tõejärgses maailmas, on sõnakõlks. "Tõde selgub siis, kui sa lähed Kiievi metroosse pommivarjendisse. Elu on mõnedel hetkedel täiesti must-valge, ongi vaid elu ja surm."

Varem on Viivi Luik öelnud, et küpset inimest iseloomustab see, kui ta on leidnud vastused kolmele küsimusele: küsimused elu, surma ja Jumala kohta. Nendele küsimustele ei saa tema sõnul aga vastust vägisi otsida. "Tavaliselt on nii, et inimese elu viib teda nende vastusteni, kui need vastused teda ka huvitavad, siin ei ole inimese vanusega midagi pistmist, mõni inimene võib viieaastasena juba teada vastuseid nendele kolmele küsimusele, samal ajal võib mõni 85-aastasena sel teemal väga lapsik olla."

Lapsikut ühiskonda ei saa Luige sõnul peljata kui väärtuste minetajat, sest inimkond on ikkagi alati suurtest katastroofidest välja tulnud. "Igal ajal on oma hädad, aga lootus elab edasi kõikides inimestes, seda me näeme praegu ka Ukraina sõjas."

Meie aja hulluseks peab Viivi Luik ahnust. "See ei ole ainult meie aja hullus, suur ahnus on alati inimesi sõdima ajanud. Tänapäeval on ahnus aga kuidagi eriti silmatorkav," tõdes ta ja lisas, et inimlikud voorused säilivad siiski läbi kõikide hädade ja hulluste. "Alati on olnud usk, lootus ja armastus. Muidu me ei oleks siin," sõnas ta ja rõhutas, et selles mõttes ei ole ajastutel vahet, kuna voorused on alati olemas olnud.

"Kõige hullem, mis inimesele võib juhtuda, on see, et ta kardab. Võib-olla hirm on isegi veel suurem patt kui ahnus, sest hirm on põhiline, mis inimkonda hädadesse tõukab," nentis ta ja lisas, et hirmunud inimene jätab õiges kohas õige asja ütlemata ja jätab oma põhimõtete eest seismata. "Väike, igapäevane hirm on hullem kui suur, eksistentsiaalne hirm."

"Sisemise rahu inimesele annab see, kui ta teab, et igal juhul vale kaotab. Et igal juhul on tõde olemas ja sellele toetudes saavutatakse hingerahu," ütles Viivi Luik ja mainis, et tõde on kogu aeg olemas ning elu on üks tervik. "Hingerahu tähendab, et sa ei karda midagi öelda, sa ei karda midagi kaotada." 

Keskkonnakuul on Klassikaraadio eetris saatesari "Rahu, ainult rahu", mis püüab piiluda inimese sisemaailma. Saatejuht on Jaanus Aurelius Kangur, toimetaja Marge-Ly Rookäär.