Indrek Hirve luuletused. Kuus luuletust unele

Magamine
Magamine Autor/allikas: wheresaddie/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)

Kirjanik Indrek Hirve seekordne luulepõimik on pühendatud unele.

*

Taeva sügavus
murendab kive
öisel rannal

sa magad veel
vanas majas
kadakate taga

nii nagu magavad
kõik päevased värvid
suure une kaitse all

*

Nii nagu vari
järgneb uitajale
või nagu mõttele
järgneb liigutus

nii järgneb mulle mu elu

vahel jääb
minu ja elu vahele
natuke ruumi

selle täidab mu uni

*

Kui uni mind
vastu hommikut reedab
kargleb elu äkki mu ümber
nagu silmitu käpiknukk

ja peegel nurgas
täitub kuulujuttude
ja valedega

kas magada edasi
ja näha unes
et olen ärkvel -

nii oleks elul ehk
mingigi mõte

*

Ära püüa mind unustada -
kui sa mind unustad
tulen ma su unedesse

nii nagu ma olin tuules
mis mängis meie käsivartel
kui väikene orav 

nii nagu ma olin päikeses
mis piserdas valgusega
su selga

nii nagu ma olin pilvedes
mis püüdsid hoida tagasi
su nuttu

nii tulen ma su juurde -
kui sa mind unustad -
su unes

Rahu tuli me üle -
su silmad kaotasid
oma äreva haarde

meri pani taeva 
ja vee vahel kokku 
oma kahvatud huuled

lained silitasid veel
su mustadest kividest
kirjatud selga

*

Silmapiir seob kaugused -
nii väline silmapiir
see mis paistab üle mere
kui ka silmapiir meie sees

ta mahendab teravusi
ta viib selle mis
tundus liiga kohutav
kaugele ära

maga siis sõber
lase lainetel pöörata
liiva ja kivikesi rannal
ning jahutada väsinud silmi

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: