*

Sa torkad oma väikesed käed
oma suurtesse taskutesse
ning need ajavad seal juuri
nagu õrnad heledad lilled

ning mu unedest väsinud silmad
ootavad nende tärkamist
aega mil sa tõmbad nad taskust
ja paned tasakesi ümber mu pea

*

Nii nagu põõsas kuulab lindu
või kivi ojas veevulinat
nii kuulen mina
ühte uut laulu

nagu vaikus vaikuses
nagu üksindus üksinduses
ringleb see mu veres
ning tõstab mind lahti maast

*

Vihma sajab -
sajab mu aknale
ja puuriidale akna all
ja mu mõtetele

mu mõtete võrgule
mille silmad hoiavad 
katkenud niidistikku
vaevu koos

ja siiski katab mu mõte
märgi tänavaid
ja puid üleval mäel
ja lõhnavat hommikut

*

Näe - kui tuli pliidi all
hakkab otsustavalt põlema
põgeneb esimene leek
läbi lõõride korstnasse

teised jäävad veel
halgude vahele passima
istuvad siis tuha halluses
ja unistavad taevast

aga esimene jõuab pilvedeni
ning need teevad talle ruumi
et ta võiks tõusta ja tõusta -
hele pilveke tähtede vahel

*

Vihm sajab mu mõtetele
mu mälestustele ja unistustele
ja läikivatele puudele akna taga

mu mälestustelt tilgub ta
mu raamatutele mu luuletustele
ja sinu tumedatele juustele mu arm

mu unistustelt tilgub ta katustele
tilgub mäele ja varemetele üleval
tilgub pilvedele ning täidab need veega

*

Siin pimedas aias tunnen
kuidas vanad õunapuud
sirutavad oksi mu kohale

kuidas rohi kasvab
kuidas lõhnad voolavad
mu mõtete vahele 

kuidas unustus avab mus
suuri pimedaid tube
ja kustutab tulesid

pimedus väriseb kui süda
täis tähendusrikast vaikimist
ja lehtedel krabiseb vihm