Indrek Hirve luuletused. Kuus luuletust ühele noorele naisele mäel

Seekordne Indrek Hirve luulepõimik on pühendatud ühele noorele naisele mäel.
*
Sa vaatad mind
ja su naeratus
läbib mind
nagu valgus
nagu pilk ülevalt
mis läbib mind
pimeduses või unes
ning annab mõtte
mu elule
või nagu pilk alt
mis tuleb läbi maa
lööb hetkeks helendama mu luud
läbib kõiki mu mälestusi
ning libiseb siis
pilvede vahele
*
Kui hetke sähvatus
lööb pilgu selgeks
siis on see väljaspool aega
nii nagu ilu
sünnib kusagil
silma ja igaviku vahel
või nagu armastus
lööb taeva heledaks
kesk udu ja unustust
*
Jäljed mida mu käsi jättis
su jäätunud aknale
ei lähe enam sugugi
mu sõrmedega kokku
jäljed mida mu saapad jätsid
lumme su akna all
ei lähe enam kokku
mu taldadega
aga näe mu varvastel
ongi juba
su teki all
päris soe olla
*
Vahel kui sa magad
aga mu armastus ei maga
põrkavad mu sõrmed
vastu su sügava une
läbipaistmatut klaasi
nii nagu ma tahaksin
elada tegelikku elu
ent uni ja unustus
katavad mu silmad
et tegelikkus saaks aega
mu sõrmede alt põgeneda
*
Kui mägi muutub
udus nähtamatuks
siis ei kao ta ometi ära
nii nagu sina ei kao
kui sind ei ole minuga
nii nagu veinist jääb
mu sõõrmetesse lõhn
nii nagu ilusast näost
jääb mu silmadesse kujutis
või ilusast ajast mu põue soojus
*
Klaas veini
teeb tänasest õhtust kaks
see teine õhtu
see kaugem ja ilusam
avab end minus
ja paneb lõpuks
ukse tänasesse õhtusse
kinni
ja ma viipan martinile
ja joon ühe klaasi veel
Toimetaja: Kaspar Viilup