Liit märgib oma pöördumises, et seoses autorihüvitusfondi kärpimisega 57 protsendi võrra on neil kohustus autorite kaitseks välja astuda. "Küsimus on kirjanduse väärtustamises laiemalt. 1605 autorile jagatav 124 671 eurot muudab kogu ettevõtmise naeruväärseks," leiab liit, tuues võrdluseks välja, et Soomes on see 14 miljonit eurot.

"Riigieelarvet ootavad ees kärped ja tänases julgeolekupoliitilises olukorras saab kirjanike liit aru nende kärbete vajalikkusest. Aga seesama julgeolekupoliitiline olukord tõstatab küsimuse, mida oleme valmis kaitsma, lisaks oma kodudele ja lähedastele," tõdeb liit.

"Ilmselt seda, mille üle me rahvana uhkust tunneme. Eesti kirjandus on osa sellest uhkusest, osa meie identiteedist. Sel aastal kuulutati suure pidulikkusega välja eesti kirjanduse päev. Tekib küsimus, kuidas eesti autor seda päeva tähistab, püksirihma uut auku puurides."

Liit toob välja, et praeguse riikliku finantseerimisega on igati õiglastele põhimõtetele rajatud autorihüvitisfondist saanud süsteem, mille kaudu makstakse ligi 900 autorile hüvitist alla 20 euro.

"Nende hulgas on ligi 500 autorit, kellele makstakse hüvitist alla viie euro. Hüvitise saajate hulgas on autoreid, kelle laenutuste hulk on eelmise aastaga võrreldes ligikaudu neljakordistunud, kuid neile makstud laenutushüvitus on samas kahanenud pea poole vähemaks."

Oluline on liidu hinnangul ka see, et laenutushüvitise näol pole tegu suvalise toetusmeetmega kultuurile, vaid kohustusega, mis tuleneb autoriõiguse seadusest – raamatukogul on õigus autori, esitaja ja fonogrammitootja nõusolekuta koju laenutada teost ja teose helisalvestist, kuid nimetatud isikutel on õigus saada kojulaenutamise eest tasu.

"See tasu peab olema õiglane või vähemalt selline, mille laekumist pangakontole autor tähele paneb," märgib liit.