Suurima hüvitise – 6740 eurot – said tõlkija Raili Puskar (58 377 laenutust), kirjanik ja illustraator Piret Raud (32 101 laenutust), kirjanik Ilmar Tomusk (26 593 laenutust), kirjanik ja tõlkija Aino Pervik (25 792 laenutust), kirjanik Andrus Kivirähk (18 044 laenutust) ja kirjanik Marje Ernits (17 432 laenutust).

Autorihüvitusfondi juht Ainiki Väljataga ütles hüvitisi kommenteerides, et nominaalselt näeb 500 000 tõesti parem välja kui eelmise aasta 123 000 ja see on esimene samm õiges suunas.

"Tegelikult esitas kirjanike liit eelmisel aastal põhjendatud nõudmise maksta autoritele 2023. aastal laenutustasuks 30 senti laenutuse eest ehk 1,3 miljonit eurot. Reaalselt oleks see summa toonud autoritele väärika tasu. Mediaanhüvitis on sel aastal võrdne 2004. aasta omaga, kui Eesti keskmine brutokuupalk oli 466 eurot ja tollane 67 eurot oli ligi neli korda suurema väärtusega kui täna," sõnas Väljataga.

20 enim laenutushüvitist teeninud autorit:

Autorite esindajad esitasid 26. juuni kohtumisel kultuuriminister Heidy Purgale mitmeid ettepanekuid, kuidas hüvitisesüsteemi paremaks teha. "Purga on laenutustasu nimetanud enda prioriteediks. Selle üle on hea meel, sest laenutustasu riigipoolne rahastamine vajab kapitaalremonti – pole mõeldav, et autorite tasu on seotud ministeeriumiametnike juhistega kärpida või muu suvaga nagu seni," sõnas Väljataga.

"Tasu suurust ei saa määrata suvaliselt ühepoolselt, nagu kultuuriministeeriumis seni tehtud. Läbirääkimised ja konkreetsed kokkulepped tasu suuruses, indekseerimises, on suurim muutus, mida autorid ministeeriumilt eeldavad ja mida minister Purga mõistis," lisas ta.

Kirjanik Mika Keränen ütles ERR-ile, et ta on väga tänulik eesti lugejale, et too on tema raamatud omaks võtnud ja neid laenutab, ning samuti on tal hea meel, et Eestil on laenutushüvitiste süsteem, mida Euroopa Liidu direktiiv ka ette näeb, et kirjanikud oma töö eest tasu saaksid.

"Eesti kirjanikuna olen aga leppinud, et leib tuleb lauale tuua muul moel kui raamatute müügi või laenutushüvitistega. Olen juba keskealine mees ja sellele enam ei looda," ütles Keränen. "Kuna saan hüvitisi märkimisväärselt rohkem kui paljud teised kirjanikud, siis olen tänulik kõigile institutsioonidele, kes toetusi ja hüvitisi annavad," lisas ta.

Laenutushüvitise summa on aasta-aastalt varieerunud: näiteks sai kirjanik Andrus Kivirähk 2019. aasta laenutuste eest hüvitist 2409 eurot, 2020. aasta eest 4291 eurot ja 2021. aasta eest 1464 eurot. 2021. aasta laenutushüvitised olid rekordiliselt väikesed – kultuuriministeerium eraldas selleks toona ajaloo kõige väiksema summa 124 671 eurot, millest tulumaksuna tagastati riigile 23 000 eurot.

Laenutushüvitiste täispikk tabel: