Kirjanike liidu, kujundusgraafikute liidu, audiovisuaalautorite liidu ja autorihüvitusfondi ühispöördumises kultuuriministeeriumile seisab, et Eesti riik on oluliselt rikkunud oma kohustusi autorite ees, kehtestades ebamõistlikult madalad laenutushüvitiste suurused autoritele ja muutes seetõttu hüvitiste süsteemi illusoorseks.

2021. aastal oli laenutushüvitisteks makstav summa ajaloo madalaim, ütles Autorihüvitusfondi juhatuse liige Ainiki Väljataga. "125 000 eurot, mis oli skandaalne ja alandav," kinnitas ta.

Sellest summast küsis hüvitist 1600 autorit, mediaansummaks kujunes 15 eurot ja veerandi autorite puhul oli summa alla viie euro aastas. Tasudelt arvestatakse maha ka tulumaks. Näiteks said populaarsed kirjanikud Andrus Kivirähk 1400 eurot ja Tõnu Õnnepalu 500 eurot kogu aasta eest.

Väljataga selgitas, kuidas laenuhüvitisi jagatakse. "Laenutustasu saavad teoste autorid, keda laenutatakse Eesti rahvaraamatukogudest ja nende autorite hulka kuuluvad originaalteksti autorid, tõlkijad ja kujundusgraafikud, raamatute illustraatorid ja kujundajad," sõnas ta.

Eelmise aasta jaoks andis riik pool miljonit eurot, kuigi autorid küsisid 1,3 miljonit eurot. Kultuuriministeeriumi tellitud uuringus soovitasid eksperdid aga autorite hüvitusfondi aastaseks suuruseks määrata neli miljonit eurot.

Väljataga sõnul on teema olnud laual aastaid, kuid suhtlus kultuuriministeeriumiga on konarlik. "Kultuuriministeeriumis ei levi info ja need protsessid, kuidas eelarvet koostatakse, ei ole läbipaistvad," tõdes ta ja lisas, et valdkonna esindajana, keda kultuuriministeerium peaks haldama, on tal suur küsimärk, kuidas käib eelarvete koostamine. "On jäänud põhjendatud mulje, et see on suvaline."

Värske pöördumine on jätk juunikuisele kohtumisele minister Heidy Purgaga. "Minister mõistis seda teemat ja jäi mulje, et temaga hakkab see kommunikatsioon varasemast paremini toimima," ütles Väljataga.

Juhul kui olukord ei lahene, kaaluvad autoreid esindavad organisatsioonid ka kohtutee jalge alla võtmist. Väljataga aga rõhutas, et eelkõige tahetakse kultuuriministeeriumiga kokkuleppele jõuda ikkagi väljaspool kohtusaali.

Kultuuriministeeriumist öeldi ERR-ile, et minister Heidy Purga seisab valdkonna eest, kuid praeguste eelarveläbirääkimiste käigus ei saa midagi täpsemalt kommenteerida.