Aprillis ametisse astunud kultuuriministri sõnul on kultuuriministeerium koalitsioonilepingusse pandud eesmärkide täitmisel graafikus. "Selles mõttes, et vähemalt pooled asjad on küll juba mingisuguses faasis, need on alguspunktist juba palju kaugemale jõudnud. Ma loodan, et see tempo on sama kiires taktis, aga põhjalik ka edaspidi."

Minister rõhutas vestluses Maarin Ektermanniga, et tema töö ei piirdu siiski vaid koalitsioonilepingusse pandud punktide täitmisega. "Kultuurivaldkonnas ja kultuuriministeeriumi haldusalas on väga palju muid teemasid, mis lihtsalt ei ulatu nendesse paberitesse," lisas ta.

Purga sõnas, et pilt, mis talle ministeeriumis avanes, oli šokeeriv. "Tavapäraselt poliitik, kellele usaldatakse ministri ülesanne, tuleb kultuuriministeeriumisse, võtab kaasa oma kaks-kolm prioriteeti, saab sellele kiirelt rahastuse, viib need asjad täide ja siis vaatab, kas saab koalitsioonilepingus mõned punktid täide viia. Hea on kui saab. Ja siis kolmandajärguliselt või vastavalt võimalustele tegeleb muude asjadega. See pilt, mis muidu koalitsioonipaberiväliselt on, teeb tõesti murelikuks," tõdes kultuuriminister.

Ministri sõnul on Eestis lisaks kunstivaldkonnale halvas seisus ka kirjandusvaldkond. "Kirjanduses on olukord täiesti katastroofiline. Nendega on veel kehvemini," tõdes ta.

Purga selgitas, et ministrina on ta võtnud omale kohustuse kultuurivaldkonda tervikuna vaadata. "See kärpeolukord ja ülesanne, mis on erinevatele ministeeriumitele antud, sealhulgas ka kultuuriministeeriumile, seda on olnud väga raske teostada, aga seda tuleb teostada. Ennekõike on see loonud võimaluse kõikidesse sahtlitesse vaatamiseks, aga ka selle pildi kujundamiseks: mis üldse kultuuripoliitiliselt toimub? Millises olukorras on erinevad valdkonnad? Kuhu peab kiiremini lisaressursse leidma? Kus on küsimused kõige põletavamad?"

Küll aga avaldas minister, et kiireloomuliste taotluste vooru, millest on ka meedias suvel juttu olnud, kaotas ta ära.

Praegu käimasolevatel riigieelarve läbirääkimistel on kultuuriministri sõnul parajaks väljakutseks osutunud kinnisvaraga seotud küsimused. "Muidugi ei saa kultuuripoliitikat vaadata investeeringuteta, aga seal on alati see küsimus, kuhu me investeerime: kas meil on vaja maja selleks, et seal saaks toimuda sisuloome, või sisuloomet selleks, et meil oleks maja vaja. Kohati võib olla üks versioon õige, teinekord teine," nentis ta. "Mul on siiamaani selles ametis tunne, et ühes käes on kellu, teises käes on arvelaud. See on paras väljakutse olnud."

Purga ei pea õigeks, et rahvusraamatukogu renoveerimise kallinemist sooviti Kultuurkapitali abil katta. "Alles möödunud neljapäeval sain selle paine maha. Need võitlused toimuvad praegu tõesti samm sammu haaval, aga vähemalt selle hirmu sain maha, et Kultuurkapitali võidakse käsitleda justkui nagu kõikide asjade rahastamise allikat, mida see kahtlemata pole," rõhutas ta.

Minister tõdes, et laiemalt puudutab teda ka kunstivaldkonna ja loojate töö avaram mõtestamine ühiskonnas. "Tihtipeale jäävad mingid kultuurilised paradigmad ja küsimused mõistmatuse taha. Inimesed ei oska sellele mingisugust väärtust anda ega oska seda enda jaoks kuhugi lahterdada," leiab ta ning lisas, et seetõttu on oluline roll just kultuuriharidusel – lastesse tuleks kultuuri juba maast madalast süstida.

"Kultuuriranits – see on võib-olla küll imelik nimi – täidab osaliselt seda funktsiooni, kus me soovime ühe väikese inimese kogemust oma kunstnike, kultuuri, kunstivälja ja muuseumitega tutvumisel igapäevasemaks muuta. See on ikkagi kodu, see ei ole midagi muud, mis asub väljaspool meie kodu."

Üheks kultuurimaatiku toetamise võimaluseks peetakse eraraha kaasamist. Purga selgitas, et praegu on kultuuriministeeriumis olemas uuring, millele soovitakse järg teha, et täpsustada, millised on erinevate huvigruppide võimalused.

"Me peame ikkagi investorite või potentsiaalsete investorite käest küsima. Me ei saa tekitada sellist mehhaanilist sundolukorda, et me loome mingi süsteemi ja paneme sinna erinevad komponendid sisse. See eraraha kaasamine kultuuris on siiamaani olnud pigem erand kui reegel, aga väga häid näiteid on mitmeid," leiab ta. "Need näited võiksid olla meie riigile kohaselt pisut nutikamat laadi kui lihtsalt metseenluse vorm, mida harrastatakse."