Kultuuriministeeriumi kunstinõuniku Maria-Kristiina Soomre sõnul on üks juurprobleemidest see, et loometöö pole õiglaselt tasustatud.

"Tuleb leida vähemalt avalikult rahastatud kultuuritöö puhul loometöö tasustamiseks viise, mis garantiid tagavad. Analüüsid näitavad, et põhiline mure sellega, et ei ole ravikindlust ega kogune pensioni, tuleb loovisikutel ikkagi sellest, et nende töö eest makstakse liiga vähe tasu," selgitas ta.

Järgmine aasta veel suuri lahendusi ei too. "Järgmisest aastast kohe kindlasti midagi ei muutu, sest seaduste muutmine on väga pikk protsess. Üks asi, millega me töötame ja millega me loodame koostöös kultuurkapitaliga tõesti kiireid lahendusi, on stipendiumid. Suur osa loometööst on tasustatud ka muul viisil kui töötasuga ja kultuurkapital otsib siin lahendusi, kuidas sotsiaalsed garantiid saaksid nende toetustega kaasa tulla," selgitas Soomre.

Ka kunstiasutuste liidu tegevjuhi Kadi-Ell Tähiste sõnul peaks kiirema lahendusena vaatama üle, kuidas riigi toetatud kultuuritööd täna tehakse. "Kas seal pööratakse tähelepanu vabakutseliste õiglasele tasustamisele, kas kasutatakse kõige paremaid lepinguvorme, kas vabakutseline on tasustatud sarnaselt töölepinguga töötava töötajaga või mitte," tõi ta mõned näited.

"See puudutab kultuurkapitali aga ka mitmesuguseid ministeeriumi enda tegevusi ja toetuseid – et riik ise oleks eeskujuks ja suunaks oma toetustega õiglasema süsteemi poole," lisas ta.

Küll aga näitavad Tähiste sõnul senised uuringud, et samal ajal kui probleemi lahendus liiga kaua venib, kultuurimaastik tühjeneb.

"Inimesed lihtsalt lahkuvad valdkonnast, mis tähendab, et me kaotame oma andekaid kunstnikke, kirjanikke ja filmitegijaid. Me kaotame väga suure väärtuse, millel meie kultuur ja riik püsib. See on see kõige suurem risk. Teine on suur vaesuse risk. Palgavaesus on meie valdkonnas väga suur probleem, inimeste kehv hakkama saamine, sotsiaalse süsteemi ligipääsmatus, on suuremad sotsiaalsed probleemid, millega valdkond silmitsi seisab."