Autorid on uue, pooleteise miljoni euroni kasvanud hüvitussumma üle rõõmsad, kuid leiavad, et saavutatud baastase vajab edaspidi süsteemset kindlustamist.

"Selleaastane mediaanhüvitis oli 66 eurot, mis on tegelikult 2004. aasta tase, kui keskmine brutopalk oli üle 400 euro," sõnas SA Autorihüvitusfondi tegevjuht Ainiki Väljataga. "Praegu tõuseb see 200 euro kanti, nii et me oleme tagasi esimeses ruudus oma süsteemiga, kust fond 2004. aastal alustas."

Ta lisas, et kultuuriministeeriumile on tehtud ettepanek fikseerida autoriõiguse seaduses baasmäär.

Kultuuriministeeriumi kirjandusnõuniku Astra Trummali sõnul on laenuhüvitisteks kokku ette nähtud poolteist miljonit eurot.

"See jääb n-ö igaks aastaks," kommenteeris Asta Trummal. "Oleks hea, kui saaks ka indekseerida."

Kirjandusnõunik lisas, et praegu ongi aeg, kus kõik ettepanekud läbi arutatakse ning parimad lahendused välja selgitatakse.

Lisaks soovib autorihüvitusfond tõsta hüvitiste ülempiiri. Praegu on see nelja kuu brutokuupalk ehk umbes 6000 eurot. Seda sai kümmekond enimlaenutatud autorit.

"Kultuuriministeeriumile on juba ettepanek tehtud nihutada ülempiiri kuuekordse keskmise brutokuupalgani," ütles Trummal. See tähendaks, et arvestades praeguseid brutokuupalku, jääks hüvitiste ülempiir 10 000 euro ringi.

Ülempiiri nihutamine ei too aga kaasa baasrahastuse kasvu, seega peaksid vähem laenutatavad autorid leppima taas väiksema hüvitussummaga.

"On vaja arutada, kuidas vastavalt sellele terve nimekiri muutub ja millised need summad on," teatas kirjandusnõunik.

Kirjanike liidu juht Tiit Alekesejev näeb nüüd kõige suuremat vajadust lahendada e-raamatute litsentsimise küsimus. Praegu ei anna paljud autorid luba oma teosest e-raamatut välja anda, sest selle eest nad paberraamatutega võrreldavat laenutushüvitist ei saa.

"Autorite positsioon on, et e-raamatute laenutus peaks olema hüvituspõhine sarnaselt siis tavaraamatuga või paberraamatuga," vahendas Aleksejev.

Aleksejev nimetab lahendust kirjastuste, autorite ja raamatukogude omavahelise kokkuleppe küsimuseks. Hetkel aga selleteemalisi läbirääkimisi pooleli ei ole. 

"Hetkel me ei ole sellega kuidagi nagu süvitsi läinud," tõdes Trummal. "Litsentsipõhine süsteem Eestis hetkel töötab."

Raamatute laenutustasusid makstakse Eestis alates 2004. aastast. Järgmise aasta eelarves suurendatakse laenutushüvitise mahtu miljoni euro võrra.

Kui 2022. aastal oli laenutustasu eelarve 123 000 eurot, siis tänavu oli see pool miljonit eurot ja järgmisel aastal juba poolteist miljonit. See tähendab, et laenutustasude suurus kasvab märgatavalt.

Kui eelmisel aastal oli mediaanhüvitis 15 eurot, siis tänavu oli see 67 eurot ja järgmisel aastal on prognoositav mediaanhüvitis juba üle 200 euro.

Hüvitisest 59 protsenti läheb eesti keelsete tekstide autoritele, 1 protsent läheb tõlketeoste autoritele, pea kolmandiku tasust saavad tõlkijad ja 10 protsenti jaguneb illustraatorite ja kujundajate vahel.

Laenutushüvitise ülempiir on neljakordne eelmise kalendriaasta keskmine brutokuupalk. Tänavu oli hüvitise ülempiir 6740 eurot ning selle sai kuus autorit: Andrus Kivirähk, Aino Pervik, Piret Raud, Ilmar Tomusk, Marje Ernits ja tõlkija Raili Puskar. Järgmisel aastal saab prognoosi kohaselt maksimumhüvitise ligi 40 autorit.