Sihtasutuse Autorihüvitise Fond (AHF) riigipoolne tegevustoetus on olnud aastaid 250 000 eurot ja seda ei ole kärbitud. Eelmisel aastal oli laenutushüvitis suurem tänu koroonaviirusest tuleneva kriisi mõjude maandamiseks tehtud lisaeelarvele, abi jagati kultuuri-ja spordivaldkonnale kokku 42 miljonit eurot. Muu hulgas toetati autorihüvitise fondi, et kompenseerida autorite saamata jäänud tulu. Kuna koroonakriis on raugenud ning lisaeelarve vahendid eri meetmete ja taotlusvoorude kaudu valdkonnale välja jagatud, langes järsult ka laenutushüvitise summa.

Nimetada seda kärpeks on ebaaus ning ei väljenda reaalsust. Varasemad suuremad väljamaksed olid seotud erakorralise eelarve tõusuga. See oli lisaeelarve tavapärasele kultuurieelarvele. Võrdluseks, kui keegi saab tavapärasele palgale lisaks ajutise lisatasu raskest ajast üle saamiseks või lihtsalt preemia hea töö eest, ei ole selle lõppedes tema järgmise kuu palk kärbitud. Ta saab edasi tavalist palka. Iseasi on muidugi see, kas see on piisav ära elamiseks.

Muidugi on autorihüvitise fondile vaja raha juurde, ent kultuurieelarve seab omad piirid, meie vajadused on kahjuks alati suuremad kui võimalused. Elukalliduse tõus puudutab valusalt kogu kultuurivaldkonda. Seetõttu taotleme selle aasta riigieelarve läbirääkimistel palgavahendite kõrval ka kultuuri baaseelarve tõusu. Selle hulgas on ka autorihüvitise fondile makstav toetus.

Mul on hea meel, et valdkond on selle teema niivõrd teravalt esile toonud. Vaid nii saab veenda neid, kes lõpuks eelarve üle otsustavad.

Kultuuriministeerium on tegelikkuses juba aastaid riigieelarve läbirääkimistel taotlenud fondi tegevustoetuse tõusu. Ministeeriumis ei ole sellel teemal eriarvamusi, loovisikute hea käekäik on üks kultuuriministeeriumi prioriteete. Ent nagu demokraatias kohane, otsustavad riigieelarve üle Eestis rahvalt mandaadi saanud poliitikud, tehes keerulises olukorras valikuid paljude prioriteetide vahel.