Lootsi tänava büroohoone ehituse käigus päevavalgele tulnud Euroopa üks suurim keskaegne laevavrakk jõudis Eesti Meremuuseumi alale Lennusadamas kahes osas. Koge esimese keskmise osa transporti Lennusadamasse teostati mõni päev tagasi, 5.-6. juulil. Nüüd jõudis Lennusadamasse ka koge teine pool. Vraki vedu toimus mööda Lootsi, Ahtri, Mere puiestee, Põhja puiestee, Kalaranna ja Vesilennuki tänavat.

"Tänan südamest igaühte, kelle toel ainulaadne suurleid kõikideni jõuab. Meie muuseumis nähtavad Maaslinna laeva ja Kadrioru koge vrakid toovad juba aastaid kokku uudistajaid üle Eesti ning palju kaugemaltki," rääkis Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen.

"Neist suurem ja paremini säilinud Lootsi koge vrakk avab uue loo merendusest ja eluolust seitse sajandit tagasi. Selle esiletoomiseks ehitame Lennusadama alal laevahalli, kus Lootsi koget konserveerime ja eksponeerime. Anname parima, et eelseisvate tööde kulgu saaks pidevalt jälgida," ütles ta.

8. juulil paneb Eesti Meremuuseum kogele kaitsva katte peale ja seejärel alustab kavandatuid töid.

Lootsi koge esimese poole vedu 5.-6. juulil.

Oluliseimad faktid Lootsi koge kohta:

• Lootsi koge on üks suurimatest keskaegsetest laevavrakkidest Euroopas ja suurim viimase sajandi leid maailmas.
• Vrakk tuli päevavalgele Tallinnas, Lootsi 8 büroohoone ehituse käigus tänavu 31. märtsil. Esialgsetel hinnangutel on tegemist kogega ehk keskajal Lääne- ja Põhjamerel levinud ühemastilise laevaga.
• Koge oli ehitatud 1360-ndate aastate paiku. Selle vrakk on 24,5 meetrit pikk, üheksa meetrit lai ja neli meetrit kõrge ning kaalub 97,7 tonni.
• Vrakk on säilinud hästi - ahtrist kuni tekini. See paiknes pinnases ligikaudu pooleteise meetri sügavusel maapinnast.
• Lisaks koge vrakile tuli päevavalgele mitu unikaalset leidu - näiteks kompass ja tõrv laevarottide jäänustega.
• Vraki transportimiseks ehitusplatsilt muuseumisse jagati koge neljaks osaks.
• Vajalikud ettevalmistused kestsid natuke üle kolme kuu ning osade vedamiseks kulus 13 tundi.