Pildid: meremuuseumi arheoloogid jätkavad Nargeni vraki uuringuid

Eesti Meremuuseumi arheoloogid jätkavad välitöödel arvatavasti 16. sajandi lõpus Naissaare lähistel uppunud purjelaeva Nargen vraki mälestise uurimist.
Meremuuseumi teaduri Ivar Treffneri sõnul loodetakse uute uurimistööde käigus teada saada, milline oli Nargeni laeva päritolu, tüüp ja roll. Samuti uuritakse Nargeniga seonduvate leidude päritolu ja kasutust. Treffneri sõnul võivad andmed avasid uusi lugusid tolleagsest merekaubandusest ja Tallinna rollist selles.
Purjelaeva Nargen vraki leidis Eesti merevägi 2015. aastal läbiviidud miinitõrjeoperatsiooni käigus. Tänavu juunis jätkasid meremuuseumi teadurid selle uuringuid koostöös muinsuskaitseameti töötajate ja Finnish Scientific Diving Academy (Soome Teaduslike Allveeuuringute Akadeemia) esindajatega. Uurimistöid on tehtud nii sonariga kui ka sukeldumiste käigus.
Eesti Meremuuseumi teaduri Priit Lätti sõnul on Nargeni vrakist tehtud fotode ja videote põhjal valmimas purjelaeva 3D mudel, mis aitab anda tervikpildi vraki olukorrast ja selle detailidest.
"Kõik iseärasused, mille vrakilt leiame, aitavad määrata hukkunud laeva tüüpi. Mudeli põhjal saame võtta vrakilt ja lastilt puiduproove, mis täpsustavad, millal ja kus laev ehitati ning kui kaua ja kuidas seda kasutati," kirjeldas Lätti.
Purjelaeva Nargen 3D mudel valmib täiel määral sel suvel. Seejärel jätkavad meremuuseumi teadurid koostöös teiste asjatundjatega leidude uurimist.
Lisaks juba teostatud Hiiumaa sõjalennukite uuringutele ja käsilolevatele purjelaeva Nargeni uurimistöödele, on meremuuseumi arheoloogidel kavas jätkata töid Tallinna lähistel asuvate Tsitadelli ning flöidi vrakiga. Pirita ranna vetes paikneva tsitadelli puidust tuleb võtta proovid, et täpsustada ehitise rajamisaega. Uusmadalal asuval flöidil on plaanis tööd, mis võimaldavad dokumenteerida 17. sajandi kaubalaeva vraki ehituslikke iseärasusi.
Toimetaja: Karmen Rebane