Arvustus. Ootamatult naljakas Godot

Lavastus
MTÜ Müüdud Naeru "Godot'd uutõn"
Autor Samuel Beckett
Tõlkija Jan Rahman
Lavastaja Taago Tubin
Kunstnikud Taago Tubin ja Tarmo Tagamets
Helikujundaja Patrick McGinley
Valguskujundajad Mari-Riin Paavo ja Sander Aleks Paavo
Mängivad Tarmo Tagamets, Imre Õunapuu, Agu Trolla, Patrick McGinley, Henn Rahman ja Vootele Ruusmaa
Esietendus 23. juulil 2021 Võrumaal Navi külas Tamme talu küünis
Taago Tubin lavastas Godot'd komöödiana – nii nagu see mõeldud on. Esimest korda 2018. aastal eskiisina rambivalgust näinud võrukeelne "Godot'd uutõn", lõpetas 17. juulil oma teise mängusuve. Viimaseks etenduseks oli trupp kas saavutanud või säilitanud hoogsa tempo, situatsiooni- ja karakterkoomika ning "jalaga kubemesse" naljad, mida suur saal soojalt vastu võttis.
Nagu Põim Kama võrukeelse näidendi esmaettekande järel1 nentis, on tõlke valmimine oluline sündmus eesti murdekirjandusloos, sest pakub vaheldust pärimuslikule temaatikale põhinevatele näidenditele. Teiseks võib tõlke abil jõuda maailmaklassika lähemale neile 87 048 eestlasele, kes statistikaameti statistika andmebaasi sõnul2 kõnelevad võru keelt. Enamik vaatajaid nähtud mängukorral siiski võru keelt ei kõnelnud, seega on lavastus tekitanud vähemalt huvi eesti murdekeele vastu ja toonud inimesi kaugele Võrumaale maailmaklassikat vaatama. Neile, kes kohalikku murret ei pursi, pakkus võru keel vast eelkõige võõristavat ning humoorikat efekti.
Lavastuse dominant oli helikujundus, mille eest vastutas näitlejate nimistusse kirjutatud Vootele Ruusma – seega, kas peaks ta tekitatud heli võtma ka lavastuse tegelasena? Jäägu küsimus siinkohal õhku. Peamine on otsus üldse helikujundust kasutada, kuivõrd Becketti näidendite juures mängivad tähenduslikku rolli just vaikuse- ja pausihetked. Tõik, et potentsiaalsed "tõsise mõtluse momendid" täideti heliga, tegi lavastusest jällegi humoorikama ning kergema tõlgenduse, mida ma täielikult hea arvan olevat. Pause lõhkusid ka mängu sekkumatud lustakad pääsud-sõnumitoojad, keda lendas küüni prigudest-pragudest pea vahetpidamata läbi. Omaette kunstilise valikuna torkas silma teksti kirjutatud puu asendamine lühtriga. Tegemist võis olla kohaspetsiifikast tingitud muutusega, kuid see andis puule palju sümboolsema tähenduse ja väärib märkimist lavastusliku valikuna.
Kui kogu näidendi maailm on olemuslikult absurdne, siis Tubina lavastus ajas teiseks vaatuseks selle absurdi juba täielikku groteski. Kujutlegem hetkeks olukorda: oimetuna lamavad küüni põrandal närune Lucky (Patrick McGinley) ja pimedaks jäänud Pozzo (Agu Trolla); Pozzo palub väetilt Estragonilt (Imre Õunapuu) ja kopsakalt Vladimirilt (Tarmo Tagamets) abi ülestõusmisel; Vladimir arutleb kõndides: "Massa-i tühju sõnnuga aigu kuluta. Teemi sis ummõtõ midägi, ku sääne võimalus om. Seod tulõ-i egä päiv ette, et kinkalgi meid vajja om,"3 kuid ei liiguta lillegi. Pozzo jääb abitult põrandale kätt kaaslaste suunas upitama, Vladimir laseb aga samas vaimus edasi: "A esiki käe üsän istõn asja häie ja halvu külgi pääle perrä märken saisami mi tävveste olõkõrra korgusõn. Tiigri lätt umasugutsilõ appi kõrdagi perrämärkmädä. Vai kaos kõgõ süvembäle tihnikulõ. A küsümüs ei olõ tuu. Midä mi teemi tan – taa om küsümüs.4 See stseen võttis minu jaoks lavastuse kokku ja naeris kogu Gogo-Didi saamatu absurdiängi välja.
Niisiis on tehtud väärt tõlketöö ning ka tõsiseltvõetav lavastus maailmadramaturgia klassikast, mis andsid panuse nii võru kultuuri kui ka eesti suveteatri arengusse. Tasus ootamist ja nägemist.
1 Põim Kama, Võrumaal oodati Godot'd. – Postimees 16. VIII 2018
2 https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2011__esialgsed-andmed/RLE07/table/tableViewLayout2
3 "Ei maksa tühjade sõnadega aega raisata. Teeme siis ometi midagi, kui selleks on võimalus. Ega iga päev juhtu, et kellelgi läheb meid tarvis."
4 "Aga käed rüpes poolt ja vastu argumente kaaludes seisame täiesti olukorra kõrgusel. Tiiger läheb omataolisele appi hetkegi kõhklemata. Aga küsimus ei seisa selles. Huvitav on hoopis teine asi – mida me siin teeme."
Toimetaja: Merit Maarits