Viimase aasta jooksul on EKA sisearhitektuuri osakonna tudengid vilsandlasest sisearhitekti Ardo Hiiuväina ja mitmete teiste juhendajate käe all töötanud selle nimel, et vilsandlased saaksid saarele tuhaurnide matmispaiga ehk kolumbaariumi. Nüüd on kolumbaarium ning seda tähistav maamärk viimaks valmis.

Projekti ette valmistades viisid tudengid end matusetavadega süvitsi kurssi, kuulates nii EELK peapiiskop Urmas Viilma loengut matustest ja tavadest kui EKA emeriitprofessor David Vseviovi loengut elust ja surmast. Arhitekt Tomomi Hayashi avas idamaiste kultuuride matmistavasid ja kombeid, arhitekt Sille Pihlak rääkis aga puidu väärindamisest, sest materjalina sooviti kasutada kindlasti puitu. Koos Vilsandi kogukonna esindajate, saarevanem Neeme Ranna ja saarevaht Avo Piisaga valiti tudengite erinevate ideearenduste seast välja töö pealkirjaga "Pesa".

Pesakujulise kolumbaariumi idee autori Trine Tõniste sõnul on motiiv inspireeritud Vilsandi rohketest merelindudest – Vilsandi lähedal Vaika saartel loodi juba 1910. aastal Vaika linnureservaat, mis on ühtlasi ka Baltimaade vanim looduskaitseala, tänase Vilsandi rahvuspargi eelkäija.

EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja professor Tüüne-Kristin Vaikla sõnul on sünni ja surma teadvustamine ja käsitlemine võrdväärse elu osana väga isiklik ja samas ka esialgu ehmatav teema, mille olulisust on raske ülehinnata."Tudengite värskelt valminud "Pesa" projekt Vilsandi looduses kannab aga endas suurt alateadlikku kergust ja ilu."

Tudengeid juhendanud Ardo Hiiuväina sõnul läks projekt igati korda. "Teema, millega tegelesime ei ole igapäevane, kuid samas pakkus tudengitele võimaluse korraks sügavamale enda sisse vaadata ning maha pidada väike sisekaemus, kuhu siit ilmast lahkuda tahetakse."

Pesa ehitasid Trine Tõniste, Harold Kiisler, Auli Vaino, Laura Pormeister, Hanna Loora Arro, Roger Matthias Laas, Elisabeth Perk, Aurelia Minev, Markus Sirg, Karl August Johannes Pedoson ja Hanna Maria Kruusmaa. Tudengeid abistasid juhendajad Ardo Hiiuväin, Tõnu Kalpus ja Ahti Grünberg, insener Tõnis Agasild ja konsultant Avo Tragel.