Lauluväljaku juhi Urmo Saareoja sõnul soovitakse ideekonkursi abil muuta 23 hektaril laiuv ala osaks linnaruumist. Sealjuures ütleb Saareoja, et uuendused lauluväljakul ei seisneks uute hoonete ehitamises, vaid pigem maastiku- ja haljastustöödes.

"Meie üks suuremaid ootusi on see, et inimesed hakkaksid veel rohkem lauluväljaku ala kasutama. Nii pered, üksikkülastajad, kontserdikülastajad kui ka laulupeolised, et nad saaksid siin täpselt selle emotsiooni ja sel hetkel, kui vaja. Tegelikult ongi kõige suurem mure lahendada ära see probleem nende erinevate huvigruppide vahel ja sel erineval perioodil, kui siin toimuvad suured üritused, väikesed üritused või kui meil üldse üritusi ei toimu," ütles Saareoja "Aktuaalsele kaamerale".

Lõpptähtaeg ideekavandite esitamiseks on 7. novembril ja sealt edasi plaanib Lauluväljak konkursi avalikkusele võimalikult avatuna hoida.

"Lauluväljak ju teatavasti on kõigi eestlaste isiklik koht, nii et me ei saa seda teha kuskil salaja ja otsustada seda omakeskis, ehk kõik kavandid, näited ja lahendused toome me inimeste ette," sõnas Saareoja.

Lauluväljaku uuendamisesse on kaasatud ka Eesti Kooriühing, mille esimehe Hirvo Surva sõnul on laulupidude vahelisel ajal lisaks tavakülastajale oluline silmas pidada ka koorilauljat.

"Ükskõik, mida nüüd välja ei mõelda, minu arvates on põhiline see, et laulja tunneks ennast hästi, tahaks sinna tulla, on ta siis laulupeo ajal või ka palju räägitakse, et kasutada lauluväljakut ka laulupidude vahelisel ajal. Kui hakata sinna midagi planeerima, tuleks mõelda väga palju sisule," sõnas Surva.

"Tegelikult see töö on väga pikalt käinud juba ja kõike on arutatud, lauluväljak on tegelikult väga koostööaldis praegu ja ma tõesti väga loodan, et me kõik koos teeme kõik selleks, et see paik jääks selleks, milleks ta loodud on," ütles Surva.