Augustis välja kuulutatud Tallinna lauluväljaku ala uuendamise arhitektuurikonkursi eesmärk on muuta lauluväljakut ümbritsev ala linnaruumiliselt huvitavaks ka siis, kui parajasti laulupidu ei peeta.

Lauluväljak juht Urmo Saareoja rääkis konkursi alguses "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et ideekonkursi abil soovitakse muuta 23 hektaril laiuv ala osaks linnaruumist.

"Meie üks suuremaid ootusi on see, et inimesed hakkaksid veel rohkem lauluväljaku ala kasutama. Nii pered, üksikkülastajad, kontserdikülastajad kui ka laulupeolised, et nad saaksid siin täpselt selle emotsiooni ja sel hetkel, kui vaja. Tegelikult ongi kõige suurem mure lahendada ära see probleem nende erinevate huvigruppide vahel ja sel erineval perioodil, kui siin toimuvad suured üritused, väikesed üritused või kui meil üldse üritusi ei toimu," rääkis ta toona.

Tallinna linnapea ja võistluse žürii esimehe Mihhail Kõlvarti sõnul on Tallinna lauluväljak eriline objekt, mille arenguid saadab suur avalikkuse huvi. "Eestlaste jaoks on Tallinna lauluväljak identiteedi lahutamatuks osaks, see on rahvuskultuuriline pühapaik, mis kannab endas traditsioone. Seda pärandit hoides loome ka tulevikku," sõnas Kõlvart.

"Konkursile laekunud võistlustööd tähistavad järgmist etappi Tallinna lauluväljaku ja seda ümbritseva ala kujundamisel, millele on eelnenud pikk ja põhjalik ettevalmistustöö. Nüüd asub žürii esitatud materjale põhjalikult läbi töötama ning me soovime võitja välja valida veel käesoleva aasta lõpuks," selgitas ta.  

Võidutöö valib välja žürii, kuhu kuuluvad Tallinna linna, Tallinna lauluväljaku, kultuuriministeeriumi, Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindajad. Partner võistluse korraldamisel on Eesti Arhitektide Liit. Võistluse auhinnafond on 43 000 eurot.