Kaisa Ling. Käteväänamise räpane kunst
Minu ema Signe, kes oli alustanud veidi üle 30 aasta tagasi tööd eesti keele ja kirjanduse õpetajana, esitas hiljuti miljoni euro küsimuse: "Kuidas mõjutada riiki maksma õpetajale Eesti keskmist palka?" Vastasin talle ausalt, et ei tea, kas on ühtki hooba, mida õpetajad saaksid tulemuslikult vajutada, tõdes Kaisa Ling Sirbis.
Minu ema Signe, kes oli alustanud veidi üle 30 aasta tagasi tööd eesti keele ja kirjanduse õpetajana, esitas hiljuti miljoni euro küsimuse: "Kuidas mõjutada riiki maksma õpetajale Eesti keskmist palka?" Vastasin talle ausalt, et ei tea, kas on ühtki hooba, mida õpetajad saaksid tulemuslikult vajutada…
Augustikuus nägin, kuidas 500 000 elanikuga Edinburgh Šotimaal kasvab maailma suurima alternatiivsete etenduskunstide festivali Edinburgh Fringe aegu üle poole suuremaks, sest samal ajal toimub veel kunsti-, muusika-, filmi-, kirjandus-, gastronoomia-, televisioonifestival ja veel mitu väiksemat festivali. Tänavust Fringe'i varjutas aga ebasünnis asjaolu, nimelt oli Edinburgh prügisse mattunud ja haises üpris vängelt. 18. augustil oli alanud Šotimaa jäätmekäitlejate 12 päeva pikkune streik ning prügikastid linnatänavatel hakkasid vaid mõne tunniga üle ajama. Hulganisti karastusjooke ja take-away-teenuseid tarbivad festivalikülalised ning kriitpaberile trükitud reklaamlehti jagavad artistid valasid tund-tunnilt õli tulle juurde.
Palgavaesuses elavad šoti prügikäitlejad ei ole enneolematult kõrge inflatsiooni ja elukalliduse tõusu olukorras enam rahul kohalike omavalitsuste palgatõusuettepanekutega. Hoolimata sellest, et pärast kahtteist räpast päeva nõustus Šotimaa kohalike omavalitsuste liit COSLA prügikäitlejate 5 protsenti palgatõusu ja ühekordse lisatoetusegagi, ei saavutanud streikijad kõiki oma eesmärke ning 7. septembril sai alguse uus tööseisakute laine.
Augustis-septembris toimuvad kõikjal Ühendkuningriigis streigid, milles osalevad nii prügikäitlejad, raudteesektor, laevandus, juristid, posti-, meditsiini- ja haridustöötajad. Jõudude ühendamine laiendab mõju ning juhib suurema hulga ametkondade, otsustajate ja meedia tähelepanu sellele, et kui soovitakse säilitada harjumuspärane elukvaliteet, tuleb ühiskonna toimimiseks hädavajalikku tööd tegevaid inimesi keerulises olukorras aidata.
Elukvaliteet hakkab halvenema ka Eestis, kuid streigikultuur on siinmail veel poisike. Me ei ole harjunud endale valju häälega hüvesid nõudma, isegi kui need on elutähtsad. Õpetaja netopalk on 1400 eurot, samal ajal leidub töökohti, kus spetsialist saab töötasu 11 000 eurot kuus! Kas haridustöötajad, kes iga päev meeletu ülekoormuse all ägades eestlaste järeltulijate tuleviku eest võitlevad, väärivad vähem raha?
Praegu ähvardab Eesti Haridustöötajate Liit juba avalikult streigiga,1 kuid pärast pikka suvevaheaega ja kaht koroona-aastat ei pruugi laste üheks päevaks või nädalakski koju jätmine ühiskonda piisavalt raputada. Pole kindel, kas kõik seda isegi märkavad, sest erinevalt prügist, mis kuhjub tundidega, jääb rahvas vaimupimedusse tasapisi, nagu rõhutas ka teaduskeskuse Ahhaa juht Andres Juur taasiseseisvumispäeval presidendi roosiaias peetud kõnes.2
Prügimajandus ja haridus on muidugi väga erinevad elualad: ühes on hõivatud rasket füüsilist tööd tegevad töölised, kes ei vaja pikka ettevalmistust, teises magistrikraadiga erialaspetsialistid, kes on ametit aastaid õppinud ning osalevad regulaarselt täiendustel. Tavaolukorras on mõlemad üpris nähtamatud. Prügi kaob vaikselt tänavatelt ja lapsed viibivad koos õpetajatega suurtes koolimajades, kus meie nende tegevust ei näe, mistõttu on lihtne neid töid alahinnata.
Kuid mina näen, kui rasket ja vajalikku tööd teeb minu ema. Seepärast toetan streiki täielikult. Usun, et haridustöötajad peaksid tegema südame kõvaks, leidma koha, kust king kõige valusamini pigistab, ning just sinna vajutama nagu Edinburghi jäätmekäitlejad. Streikima peab pikalt, tähtajatult, nagu on valmis tegema Läti õpetajad.3 Streikima peaks strateegiliselt, näiteks vahetult enne riigieksameid – jumal hoidku selle eest, kui meie tulemused rahvusvahelistes edetabelites langema hakkavad! Streike tuleks ajastada koos külgnevate elualade esindajatega, kes töötavad samuti ebamõistlikult suure koormusega ja sandikopikate eest. Lasteaiaõpetajad, koolipsühholoogid, abiõpetajad, transpordi- ja noorsootöötajad jpt annaksid üheskoos strateegiliste tööseisakutega mõista, et meie tulevik ehitatakse meie olevikule.
1 Õpetajate Leht 26. VIII 2022.
3 https://www.err.ee/1608635608/lati-opetajad-alustavad-sugisel-tahtajatut-streiki
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: Sirp