Vahter tõdes, et muutused teoste avaldamises ja lugemises käivad lainetena – kui kümme aastat tagasi oli populaarne fantaasiakirjandus, siis tänaseks on selle populaarsus pigem väike. Samuti tõi kirjastaja välja, et kokaraamatud, mida kümmekond aastat tagasi avaldati väga palju, on nüüdseks valdavalt internetti kolinud.

"Kui me käime messidel, siis kirjastused, kes on avaldanud suures hulgas kokaraamatuid, on otsinud oma tegevusele uut mõtet, sest väga paljud tuleb asendada," märkis ta.

Vahteri sõnul on žanrisisesed lainetused veel spetsiifilisemad. Ta tõi välja, et krimi on valdkond, mida Eestis ebaproportsionaalselt palju avaldatakse. "See ei tähenda, et seda sama palju ostetakse. Selle on taga kirjastuste kõhklemine, et midagi peaks avaldama."

Kirjastaja märkis, et raamatute avaldamises selle aasta lõpus arvatavasti muutusi tulemas ei ole, kuid tulevikus jõuavad muutused ka kirjastustesse. Vahter tõdes, et kuigi palju on räägitud laenutushüvitiste probleemist, on see tegelikult ainult üks probleem pikas reas. "Häda on selles, et teoreetiliselt peaks kõik oma probleemidest sama kõvasti kisama, aga need ei mahu võib-olla samamoodi eetrisse," kirjeldas ta.

Üks probleem on raamatukogudele raamatute ostmiseks raha eraldamine. Vahter kirjeldas, et Eestis on kasutusel süsteem, kus osa raamatute ostmiseks mõeldud rahast annab riik ja teise osa omavalitsus, kes ise otsustab, kui palju ta panustab. Vahter märkis, et nüüd, kui eelarveid kokku tõmmatakse, võib raamatukogude rahastamine mõnel pool drastiliselt kukkuda. "Jällegi tuleks leida lisaraha selleks, et raamatuid rohkem osta. Kuna raamatute hinnad tõusevad, siis sama koguse ostmiseks on rohkem raha vaja," tõdes ta.