Tauno Vahter sõnas, et tema värske raamatu pealkiri "Hea venelane" sündis küll juba enne tänavu kevadel alanud sõda Ukrainas, kuid ta otsustas selle ikkagi jätta. "Mõtlesin, et võib-olla tundubki mõnele lugejale intrigeerivam," tõdes ta ja lisas, et selle teose mõte on tegelikult mitme aasta tagune. "Aga vahepeal tuli muid asju vahele ja korraga teed ikka ainult ühte tööd."

Autori sõnul on raamatus korraga mitu teemat. "Pealkiri tuleneb sellest, et peategelane on eestivene perekonnast pärit noormees, kes juhuse tõttu satub Tallinna sensitiivide ringkonda ja üritab seda raha teenimiseks ära kasutada," ütles ta ja lisas, et üldisemalt räägib "Hea venelane" elust 1993. aastal. "See oli suhteliselt õudne ja vaene aeg, aga inimestes oli ka teatud entusiasmi, võib-olla mõnes mõttes isegi rohkem kui praegu."

"Ühest küljest on see selline ajastukirjeldus, võib-olla natukene ka eestlaste ja venelaste suhtest, aga ka üldisemalt, kuidas selle ajastu üleskasvamine käis," mainis Vahter ja tõi välja, et ta teadis aastaid, et hakkab kirjastamise kõrvalt ühel päeval ka ise kirjutama, kuid tundis samas, et sellega pole kiiret. "Ma ei ole midagi valmis lattu ette kirjutanud, aga mul on mingi kogus mõtteid, mida ma olen tahtnud aastaid ära kirjutada, aga selleks tuleb ka aeg leida, sest seda kogu aeg ei ole."

Vahteri sõnul võib seda teost mõneti võrrelda isegi läti kirjaniku Janis Jovensi teosega "Jelgava 94". "Mäletan, et kui ma seda lugesin, siis mul oli isegi veidi kahju, et eestlased midagi sellist kirjutanud ei ole," ütles ta.