Ibsen kirjutas oma näidendi 1892. aastal ning seda on ikka ja jälle ka Eesti lavadel mängitud, viimati 2004. aastal Vanemuises Mati Undi lavastuses, kus üks peaosaline oli Kersti Heinloo, kes nüüd astub taas Hilde Wangeli rollis lavale. Mehis Pihlat oli näidendist saadud emotsioon aastaid kummitanud.

"Kui ma hakkasin mõtlema, et võiks seda lavastada ja lugesin näidendit üle, siis see ei olnud päris see, mis ma mäletasin, ja kui ma olin selle peale piisavalt kaua mõelnud, siis hakkasidki mulle sealt kooruma veel teemad," selgitas Pihla "Aktuaalsele kaamerale".

"See ei ole ainult ühe keskeas mehe lugu, vaid teema, mis puudutab palju laiemat inimeste spektrit. Seepärast see uus versioon loodud saigi."

Näidendi keskne tegelane on keskikka jõudnud keskpärane arhitekt Solness, kes kõigest ja kõigist hoolimata püüab ellu viia oma unistust tornmajast, mis kerkiks kõrgemale tema isa ehitatud kirikutornidest.

"See on tänapäeva väga painav probleem, et inimestel on väga palju vabadusi, vähe võimekust ja see asendub võimukuse, frustratsiooni, pettumuse või depressiooniga ja siis hakatakse otsima süüdlast väljastpoolt iseennast," kirjeldas nimiosaline Tõnu Oja.

Ibseni näidendite keskmes on sageli jõulised naised, kelle valikutele seab meestekeskne ühiskond ranged piirid. Uues versioonis saab igaühe valikuvabadus uue tähenduse, näiteks hoiab Solnessi abikaasa Aline nüüd oma õlul kreeni vajuvat perefirmat.

"Ta valib oma arust õigesti, aga ta valib ka töö. Ei ole niimoodi, et ainult pere nimel töö tegemine, ja mulle tundub et Aliine saab väga hästi selle kõigega hakkama. Aga noh, teatud maani," tõdes Aline Solnessi osatäitja Laine Mägi.

Lavastus esietendub laupäeval, 22. oktoobril Eesti Draamateatri suures saalis.Lavastuse kunstnik on Kristjan Suits ja helilooja Matis Leima.