Hartman tõdes, et huviharidus ja muusikaga seotud huviharidus mõjutab kultuurivaldkonda väga palju. Ta märkis, et asjaolu, et huvihariduse kontseptsiooni vedasid ühiselt kultuuriministeerium ja haridusministeerium, näitabki seda, et teema ongi jaotunud kahe maja vahel.

"Tihti, kui mingid asjad on kahe maja vahel, siis ei tegele nende eestvedamisega justkui mitte keegi. Minu nägemus on alati olnud, et ega suured ja olulised küsimused tulebki lahendada üheskoos, mitte nii, et kui mina ei tee ja sina ei tee, et siis see kukub ära, vaid vastupidi, et siis me saame koos seda võimestada," rääkis ta saates "Helikaja".

Hartman märkis, et valdkondi, kus lapsed huviharidusega tegelevad ja kust nad hiljem liiguvad professionaalsel tasandil kultuurivaldkonda, on väga palju ja muusikakoolide sulgemine seaks lapsed väga keerulisse olukorda.

"Igast lapsest ei saa professionaalset muusikut, aga kogu huviharidus annab võimalusi lastele ennast teostada. Paljud lapsed ei ole võib-olla tublid üldhariduskoolis, aga nad on väga tublid mõnes huvikoolis. See annab võimaluse ennast hästi tunda ja saada maailmapilt laiemaks," selgitas Hartman.

"Kui meil ei ole muusikakoole, siis meil ei teki ka seda järelkasvu professionaalsete muusikute näol." Seepärast on tema sõnul koolide sulgemine mõeldamatu.

"See oleks täiesti mõeldamatu ja see tulnud avaldus -- ma võtan seda ääretult tõsiselt." Hartman kohtub esmaspäeval huvihariduskoolide esindajatega, et mõelda ühiselt, millised võiksid olla lahendused.

"Siit majast olemete rakendanud koori- ja tantsujuhtide palgameetme, toetame treenereid jne. Mina kuulan selle valdkonna igatahes taas ära ja meil leiab paari nädala jooksul kindlasti aset kohtumine ka Tõnis Lukasega, et saan ka tema osas teemasid tõstada," lisas ta.

Lisaks Hartmanile võtavad saates samal teemal sõna Eesti muusikakoolide liidu juhatuse liige helilooja Piret Rips-Laul, Eesti linnade ja valdade liidu tegevjuht Veikko Luhalaid ja Nõmme muusikakooli direktor Indrek Vijard.

Saadet saab kuulata Klassikaraadio kodulehelt.