Kivisilla sõnas, et Helsingi raamatumess on eelkõige Soome kirjanduse pidu. "See eelkõige pühitseb Soome kirjandust ja Soome kirjanikke ning see on mõeldud Soome kirjanduse lugejatele, seetõttu erineb see ka Frankfurdi ja Londoni messidest, mis on palju rahvusvahelisemad," ütles ta ja lisas, et messil on suures hallis väljas eelkõige Soome kirjastused. "Messihallis on mitu lava, kus iga pooltund toimub erinevaid vestlusi, paneele, raamatuesitlusi ja kohtumisi kirjanikele."

"Veider on seegi, et erinevad lavad, kus kogu aeg paralleelselt asju toimub, üksteist ei sega, need on ruumiliselt hästi paigutatud, on võimalik sellest messimelust mõnusasti eralduda ja süveneda mingisse teemasse," selgitas ta ja mainis, et sel korral külatas messi umbes 80 000 inimest. "Nende hulgas on kõiksugu kirjandushuvilisi, aga muidugi ka kirjanikke, toimetajaid, tõlkijaid, kirjastajaid."

Ta mainis, et oma väike osa on messil ka rootsikeelsel kirjandusel ning ka Eesti on olnud oma väikese valikuga seal juba aastaid väljas olnud. "Kuna Eesti on nii lähedane naaber ning Eesti kirjanduse tõlkeid ilmub Soomes palju, siis on Eesti seal väljas," ütles ta ja mainis, et messil olid kohal ka mitmed Eesti autorid. "Kuna äsja on ilmunud tõlkeid, siis seal olid kohal Valdur Mikita, Tõnu Õnnepalu, Leelo Tungal ja Mart Sander, aga hiljuti ilmus ka Eesti klassikat, Juhani Salokannel tõlkis "Kõrboja peremehe" ja Jouko Vanhanen "Hingede öö", näis, kuidas nendel teostel minema hakkab."

"Ma tähendasin, et Soomes ei näi raugevat Tove Janssoni populaarsus, nüüd on tulnud mitu uut raamatu, üks on "Meri ja Tove", mida seal esitleti, mis ei räägi mitte ainult Tove Janssoni elust oma väikesel saarekesel, vaid üldse Soome saarestikukultuurist, väga põnev raamat, ja teine on ilukirjanduslik teos, mille on kirjutanud üks Soome ajaloolane, kes on kätte saanud Tove kirjad oma eluaegsele juuditarist sõbrannale, kes elas New Yorgis, selle põhjal on valminud ilukirjanduslik teos," selgitas Kivisilla ja mainis, et messil oli näha, et Tove Jansson on Soome lugejate hulgas väga-väga populaarne.

Samuti on Kivisilla sõnul sümpaatne, et Helsingi raamatumessil on väljas väga vähe liigset nänni. "Veidikene on disainikaupa või kohalikku toodangut, aga põhirõhk on oma kogukonna toetamisel," mainis ta ja selgitas, et põhiliselt on seal ikkagi raamatud. "On ka üks osakond, kus müüakse vanu raamatuid, umbes veerand alast on justkui suur antikvariaat."

"Sellises mahus raamatumessi pole Eestis kunagi toimunud, aga samas meil on mitu rahvusvahelist kirjandusfestivali ja ei tasu alahinnata ka meie oma jõulukuist raamatulaata," tõdes ta.