Ülevi Eljandi projekteeritud maju leiab paljudest linnadest. Kuid Eljand on Eestis üks väheseid, kes oma aastakümnete pikkuse projekteerimistöö kogemuse toonud linnaarhitektina ka mitmesse omavalitsusse: Valka, Võrru ja Otepääle.

"Mina sattusin omavalitsusse, kui olin 20 aastat projekteerinud. Ei teagi, kui palju ma neid maju olin juba teinud. Ja ma praegu ütleks, et sinna ei tohikski noori inimesi võtta. Neil pole muud pidet kui teatud seadused. Kui sa ikka maja pole projekteerinud, ei saa linnaarhitektiks tulla. Mul oli see asi kõik selge ja mul oli lihtne anda ideid," selgitas Eljand.

Kuid ta on teinud ka graafikat, joonistusi, šarže.

"See on ikka puhas popkunsti klassika, mis siin seintel on näha. Ja mis on üllatav, need pildid mõjuvad väga tänapäevaselt — üle 50 aasta hiljem," kommenteeris Valga valladisainer Raivo Behrsin.

"Instituudi ajal tekkis kunstikollektiiv Soup 69. Ando Keskküla, Andres Tolts, Leonhard Lapin, mina. Tegime kõvasti näitusi," meenutas Eljand. Ühiste õpingute ajal alguse saanud looming on paljusid toonaseid kursusekaasalsi sidunud terve elu.

"Õppisime 1960. aastate lõpus, natuke 1970. aastate alguses ka. See oli niisugune aeg, kus kõik maailmas muutus," ütles arhitekt Vilen Künnapu.

"Isa tahtis minust alguses teha viiulimängijat. Ise ma tahtsin lenduriks saada. Kõik need asjad möödusid ja sain arhitektiks. Ma ei teadnudki veel keskkoolis, et selline amet on üldse olemas," rääkis Eljand.

"Ühelt poolt olid Tooming ja Hermaküla, kes tegid oma uuendusi. Aga meie tegime happening'i laadset asja umbes samal ajal, isegi veel varem. Ja Eljand tegi seal muusikat, mängis viiulit. Need olid muidugi karmid asjad. Seal oli nii, et tihtipeale lõppes see kõik miilitsajaoskonnas," meenutas Künnapu.

"Hea kolleegi ja kursusekaaslase Vilen Künnapuga tegime kaks suuremat asja — võitsime Värska sanatooriumi konkursi, mis on nüüd poolest saadik juba valmis. Ja tegime koos ka Moskva tolleaegset esindust," ütles Eljand.

Arhitekt ei tähenda ainult kavandajat ja loojat, vaid ka veenjat. Ja veenda tuleb nii poliitikuid kui ka teisi kohalikke elanikke. Juhtumid, kus mõne puu mahavõtmise vastu protestinud inimesed mõne objekti valmimise järel tänama tulevad, on üsna tavapärased, leiab Ülevi Eljand.