2023. aasta esimestel päevadel vastu võetud seadus kehtib kuni 2024. aasta lõpuni. See seadustab digikaupade, sealhulgas arvutitarkvara, filmide ja muusika piraatluse juhul, kui õiguste valdaja elab "välisriigis, mis paneb Valgevene juriidiliste ja (või) eraisikute vastu toime ebasõbralikke tegusid", vahendab Vice.

Valgevene suhtes on pärast seda, kui 1994. aastal sai võimule Euroopa viimaseks diktaatoriks nimetatud president Aleksandr Lukašenka, pikka aega rakendatud erineva tasemega sanktsioone. Lääs kehtestas täiendavad sanktsioonid pärast seda, kui Lukašenka režiim surus 2020. aastal vägivaldselt maha presidendivalimiste tulemuste järel tekkinud protestilaine. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on riik seisnud silmitsi täiendavate kaubanduspiirangutega seoses kaitse-, kosmose- ja meretööstust toetava tehnoloogiaga. Teiste suurettevõtete hulgas lõpetasid Valgevenele teenuste osutamise Amazon, Intel ja Airbnb ning samuti videmängude "Cyberpunk 2077" ja "The Witcheri" taga seisev Poola videomängufirma CD Projekt Red.

Täpsemalt lubab seadus ilma õiguste valdajate loata kasutada Valgevenes välismaist meediat ja intellektuaalomandi tooteid riikidest, mis on nende suhtes rakendanud sanktsioone. Seaduses on kirjas, et valitsus kogub selle materjali kasutamise eest endiselt autoritasusid, kuid autoritasud jäävad patendiametile. Kui õiguste valdajad ei kogu autoritasusid kolme aasta jooksul – see on ebatõenäoline ettevõtete puhul, kellel on seadusega keelatud Valgevenes äri teha –, liiguvad vahendid valitsuse eelarvesse.

Seadus hõlmab ka füüsilisi kaupu ja lubab teatud kaupade impordi ilma õiguste valdajate nõusolekuta, et vältida "siseturul toidu- ja muude toodete kriitilist puudust".