"Poiss, kes nägi pimeduses" on ühe tavalise poisi kasvamise lugu 1990ndate Läti väikelinnas. Ebatavaliseks teeb loo, et mõlemad poisi vanemad on pimedad. See loob kummalise olukorra, kus kasvav laps on oma vanematele silmadeks ja teejuhiks.

Näitleja Jan Ehrenberg, kes lavastuses keskmes olevat poissi mängib, selgitas, et lugu algab sellest, kuidas 30-aastaseks saanud peategelane käib läbi kõik oma lapsepõlve salasopid, mis teda mõjutanud ja kujundanud on. "Minu tegelase jaoks kindlasti kõige rohkem keerleb see ümber ema," sõnas Ehrenberg.

Lavastusportsessi jooksul said näitlejad ise ka pimedaks olemist kogeda. "Meil seoti silmad kinni ja olime mõnda aega abitus rollis. Ja tõepoolest, kui niisama kümme minutit silmad kinni olla, siis ei juhtu midagi, aga pikemalt olles kuulmis- ja haistmismeeled tervavduvad. Ja pilt, mida sa oma peas kujutad, kindlasti muutub," rääkis näitleja Indrek Ojari.

Ojari sõnul annab laval pimeda mängimine uue perspektiivi ka näitlejale. "Tekib täiesti uudne tundmus," märkis ta.

Näidendi autor on noor läti dramaturg ja kirjanik Rasa Bugavičute-Pēce. Romaan "Poiss, kes nägi pimeduses" võitis 2020. aastal Lätis kirjandusauhinna ja nomineeriti Euroopa Liidu kirjanduspreemiale.

"Ta kasutab endale väga lähedasi teemasi ja väga palju ka enda isiklikku kogemust. See sama lugu on inspireeritud tema enda mehest, kes ongi siis see poiss, kes kasvas üles pimedatega," selgitas lavastaja Marta Aliide Jakovski.

Lavastaja sõnul paelus teda näidendi valikul sissevaade vaegnägijate- ja pimedate inimeste maailma, kelle probleemid ja mured sageli ühiskonnas tähelepanuta jäävad.