Pariisis koormeistrina töötav Roose nentis, et Eesti koorimaastikul on üks murekoht see, et riigigümnaasiumite loomisel jääb koore ja lauljad üha vähemaks. Dirigent selgitas, et kuigi võiks arvata, et erinevate koolide kokkuliitmise tulemusel tekivad just suuremad koorid, siis praegu on pilt siiski vastupidine ja lauljad jääb üha vähemaks.

"See on väga suur mure, sest see mõjutab otseselt ka laulupidusid. See on see küsimus, millega järgnevatel aastatel peab nii kiiresti kui võimalik tegelema hakkama," nentis ta. "Ega juurdetekitamist ole lihtne teha, sest kui see juba ära kaob, siis tekib sinna midagi muud asemele."

Samuti on Eesti koorimaastiku üks murekoht koorijuhtidele õiglase tasu maksmine. "Kooriühing on väga jõudsalt palgasüsteemi ajamas, aga teiselt poolt võiksime natukene mudida seda arusaama, et laulja panus võiks ka suurem olla," arvas Roose.

Dirigent tõdes, et on palju mõelnud sellele, kuidas inimesi kooridesse juurde tuua. "Mulle ei meeldi selle juures see, et me peame mingisuguseid trikke ja spagaate tegema, et inimesed tahaksid laulda. Kooris laulmine peaks olema äge just sellepärast, et see ongi äge," nentis ta.

Küll aga usub ta, et selleks, et lauljad kooridesse jääksid, tuleb neile pakkuda huvitavaid kavu, väljakutseid, kontserdipaiku ja reise. "Kui lauljal on väljakutse ja ta saab sellest mingi adrenaliini ja ühtsustunde, et kui meil on hea koor, mis ühiselt hästi toimib, siis sealt võikski tulla see emotsioon, mis ta järgmisel korral tagasi kutsub."

Lisaks muudele toimetustele juhatab Roose sel aastal vabariigi aastapäeval Estonias peetavat kontsert-lavastust. "See on väga suur au. Ma olen väga tänulik ja ootan seda kontserti ja kogu nädalat väga," sõnas ta.

Roose avaldas, et kontserdil astuvad lavale Eesti muusikud, kes esitavad eesti muusikat. "Selle kontserdi mõte on tähistada meie vabariigi sünnipäeva ja samas anda meile mõtteainet ning lohutust, sest 24. veebruaril möödub kahjuks aasta Ukraina ja Venemaa sõja algusest," selgitas dirigent.