"Sipsiku" lavastaja: ka klassikalistele tekstidele tuleks lavaline elu anda
Vanemuise teatris esietendus möödunud nädalal Eno Raua raamatul ja Edgar Valteri visuaalidel põhinev lastemuusikal "Sipsik".
Kuigi raamat on lastekirjanduse riiuleid ehtinud enam rohkem kui 60 aastat, andis peamise tõuke lugu lavalaudadele tuua hoopis paar aastat tagasi ilmunud samanimeline animafilmil koos Ewert Sundja muusikaga.
Krutskeid täis Sipsiku rolli astub sel korral üles Kaarel Targo, kes tõdes, et Vanemuise lavale jõudnud "Sipsik" erineb tavalisest nukulavastusest selle poolest, et laval on korraga peaaegu inimese suurune nukk ja inimnäitlejad.
"Kuidas dünaamikad ja loogikad toimima panna, see on olnud selle protsessi üks keerulisemaid momente. Aga ülejäänud on puhas higistamine ja õlalihaste treening," kirjeldas Targo.
Lavastaja Maria Annuse sõnul tugineb lugu väga suures osas Eno Raua raamatule. Küll aga kirjutas libreto ja laulusõnade autor Priit Strandberg raamatu teksti tihedamaks, lisas lugudesse dialoogi ja fantaasiat.
"Just sellised klassikalisi ja kõigile tuntud tekste tulekski lavale tuua ja neile ka lavaline elu anda," sõnas Annus.
Lastemuusikalis "Sipsik" kuuleb nii tuttavaid laule animafilmist "Sipsik" kui ka Ewert Sundja uusloomingut, mis on noodikirja saanud just Vanemuise muusikali jaoks. Kaasheliloojaks ja orkestratsioonide loojaks on Tauno Aints.
"Filmil oli natuke teine süžee, see konkreetne lavastus on kirjutatud natuke rohkem raamatu põhjal. Lihtsalt võtsime filmist need tuntud laulud ja panime need uuesti selle uue lavastuse sisse," selgitas Sundja.
Just nagu 1962. aastal ilmunud raamat, räägib ka Vanemuise "Sipsik" siirast sõprusest, lapselikust fantaasiast ning suureks kasvamisest.
"See, mis Anu ja Sipsuku vahel on, on lihtsalt üliilus. See on selline tõesti ilus ja täiuslik sõprus, kus teineteist ei jäeta. Seda ei näe elus tihti, aga kui see juhtub, on see väga ilmeline," kirjeldas Targo.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Aktuaalne kaamera"