Jaak Jõerüüt sõnas, et kui talt telliti näidend Lennart Merest, siis sai ta õige pea aru, et kõige õigem on kirjutada tema neljast esimesest presidendiaastast. "Kirjutada seda, sest see selgitab inimestele, kes on praegu päris noored või tollel ajal kaasa ei löönud kõigele, mis õhkkond üldse oli, mis poliitika oli, mis ametisse Lennart astus ja milline oli Eesti seisund siis."

"Ma teadsin seda asja varem teoreetiliselt, aga nüüd ma kogesin praktiliselt, et näidendi kirjutamine erineb proosa kirjutamisest väga põhimõtteliselt ühes asjas, sest kui sa proosa oled trükki andnud, siis sa pead kõik ütlema ära, kõik, mis sa tahad väljendada, pead sõnadesse mahutama, interpreeti vahepeal ei ole, kohe tuleb lugeja, aga näidendi puhul on nii, et enne publikut on veel ka interpreet," ütles Jõerüüt.

"Kui me räägime nüüd raamatust, kus on näidenditekst, siis on täiesti selge selle jutu põhjal, et näidendi lugemine pole sama nagu novelli, romaani või luuletuse lugemine, seda peaks arvestama," mainis ta ja lisas, et tal on olnud üksikuid humoorikaid kokkupuuteid olnud vaatlejate või arvustajatega, kes on liiga kaugele mängureeglitesse laskunud ja analüüsinud seda kui teksti. "Aga seda tuleb analüüsida kui lavastuse võimalikkust."

"See otsus, et ma kirjutan selle näidendi, sündis väga ruttu ja tuli loomulikult," rõhutas ta.