Eesti Kunstiakadeemia vabaõhunäitus lammutamisjärgus oleva hoone akendel pakub vaatamiseks tudengite visioone, milliseks võiks see Tallinna tänavanurk tulevikus kujuneda. Ühtlasi tõmbab näitus tähelepanu EKA ruumikitsikusele ja mitu aastat tulemusteta kestnud läbirääkimistele Tallinna linnaga.

Kunstiakadeemia vastaskrunt Kotzebue 2, kus varem töötas Põhja-Tallinna valitsuse sotsiaalhoolekande osakond, on juba mitu aastat tühjana seisnud. EKA on pidanud linnaga läbirääkimisi, et saada maa-ala enda kasutusse ja lahendada seeläbi ruumipuuduse probleemid .

"Meil on väga palju ka rendipindadel, näiteks animatsioon tegutseb Niine tänav 11, meil on veel ARS-i majas, Raja tänaval ruumid. Et tegelikult ruumikitsikus on endiselt tõsine teema," selgitas "Aktuaalsele kaamerale" Eesti Kunstiakadeemia haldus- ja finantsdirektor Andres Tammsaar.

"Seetõttu me oleme linnaga püüdnud asju ajada juba ligemale neli aastat."

Tammsaare sõnul oli Kunstiakadeemial paar aastat tagasi endise abilinnapeaga põhimõtteline kokkulepe, et Tallinn on valmis EKA-ga lepingu sõlmima. Kuna linnavalitsuses inimesed vahetusid, on otsus jäänud toppama.

Abilinnapea Tanel Kiige sõnul võiks kaaluda ka maadevahetust riigi ja linna vahel.

"Tõenäoliselt on vähemalt osaliselt vaja seda kinnistut linna tänavavõrgu arendamiseks. Ülejäänu osas on hetkel mõttetöö pooleli. Akadeemia ettepanek on iseenesest sümpaatne."

Arhitektuuritudengid on koolitöö raames mõelnud välja lahendusi, milliseks tänavanurk võiks tulevikus kujuneda. EKA visioonis oleks Kotzebue nurgal kunstiakadeemia ja Tallinna linna ühine loomekeskus, mis hõlmaks kunsti tegevuskeskust, näitusesaali ja tänavale avanevat kohvikut. Samuti oleks majas kultuuri inkubaator ja projektiruumid, kus võiks toimuda avatud täienduskoolitused.

"Ühesõnaga EKA-l oleks palju panna sellesse hoonesse, sellepärast ootame linnalt vastust. Meil on käinud linnapea külas, on käinud abilinnapead, aga ametlik vastus, mis eelmise aasta veebruaris saabus oli, et linn tegeleb selle ala laiema visiooniga," sõnas Tammsaare.

"Kui mõte on lihtsalt see, et Tallinna linna peaks tasuta oma kinnistust ära andma riiklike institutsioonide jaoks, siis see tõenäoliselt ei leia kinnitust linnavalitsuses, küll aga Igal kinnistul on oma turuväärtus ja hind. Kui Vabariigi valitsus, kultuuri- või haridusministeeriumil peab oluliseks kunstiakadeemia laiendamist, siis on võimalik läbirääkimisi alustada," märkis Kiik.

EKA on valmis projektiga kohe edasi minema, kui saabub linnalt vastus.