Liimetsa sõnul võib öelda, et seekordne Oscarite auhinnatseremoonia oli turvaline ning isegi igav. "Aga eks see oli niimoodi planeeritud ja loodetud, arvestades erinevaid fopaasid, mis on eelnevate aastate jooksul juhtunud," ütles ta ja lisas, et seetõttu oli ilmselt teatav igavus just see, mida filmiakadeemia ootas.

Õhtu suurim võitja "Kõik kõikjal ja korraga" läks koju seitse auhinnaga, mis tähendas aga paljude teiste filmide jaoks preemiate ilma jäämist. Liimets aga ei keskenduks niivõrd kaotustele. "Me võib-olla alahindame nominatsioone ennast, juba see on kõva saavutus, kui film saab palju nominatsioone, aga tõsi ta on, et "Inisherini hinged" ja "Fabelmanid" olid need õhtu kaks suur kaotajat, kelle puhul poleks olnud üllatus, kui nad oleksid ka parima filmi Oscariga koju läinud, juhtus aga nii, et mõlemad jäid tühjade kätega."

Üks põhjus selleks, miks ka väga silmapaistvad filmid jäid ilma auhindadeta, peitub tema sõnul äärmiselt tugevas filmiaastas. "Puhtalt isikliku maitse pealt ma arvan, et kolm-neli filmi olid sellised, millele oleks võinud julgelt parima filmi Oscari anda ning võib-olla neli-viis sellist, mis nõrgemal aasta oleksid väga väärikalt peaauhinnaga koju minna."

"Kõik kõikjal ja korraga" fenomeni on Liimetsa sõnul keeruline kokku võtta. "Mulle tundub, et võti on selles, et ta on sündinud Ameerika iseseisva kino filmina, mis enamasti ei jõua Oscaritel väga kaugele, aga see film kuidagi murdis end ühel hetkel peavooli ja on saanud kahelt poolt tunnustust, nii neilt, kes ootavad midagi hullumeelsemat, aga ka neilt, kes otsivad klassikalisemat filmitegemist," ütles ta ja lisas, et tegemist on väga hästi tehtud isikupärase filmiga. "Seal on tugev narratiiv, väga head näitlejad, kuidagi kõik on väga hästi õnnestunud."

"Kõik näitleja-Oscarid läksid sellistele näitlejatele, kes on kõik tuntud tegijad, aga mingil hetkel kaardilt kadunud," mainis ta ja lisas, et näitlejakategooriates võidutses seega nii-öelda tagasituleku narratiiv.

Õhtu teise suure võitja, sõjadraama "Läänerindel muutuseta" edulugu ei tulnud Liimetsale üllatusena. "Oli enne tseremooniat ka hetk, kus nii mõnigi arvas, et "Läänerindel muutuseta" võib olla päris tugev pretendent ka kõige suurematele auhindadele, neist jäi natukene puudu, aga tehnilised kategooriad olid üsna ennustatavad," sõnas ta.

Dokikategoorias oli tal võitjat aga väga raske ennustada. "Ma poleks olnud üllatunud, kui ükskõik neist viiest oleks selle preemia võitnud, aga auhinna sai ikkagi film, millele üsna paljud seda ennustasid ehk "Navalnõi", dokfilm Venemaa opositsiooniliidrist," selgitas ta ja lisas, et "Navalnõi" on osalt ka poliitiline valik. "See on niivõrd päevakajaline ja kõhe ning räägib väga kangelasliku ja võimsa loo diktatuurile ja diktaatoritele vastu hakkamisest, ma arvan, et läks õigesse kohta, väga põnev film."

Auhinnagala tähthetkena jäi talle meelde "Kõik kõikjal ja korraga" tegijate puhas rõõm. "Oli näha, et nad seda filmi tehes ei osanud kunagi oodata, et see film Oscaritel lõpetavad, see oli puhas ja hästi-hästi siiras rõõm."