Programm kannab pealkirja "Fookuses: Kim Ki-duki esimesed" ja koosneb filmidest "Krokodill", "Birdcage´i hotell" ja "Saar". Kaks esimest jõuavad esimest korda Eestis suurele ekraanile.

Kuna Kim Ki-duki (1960–2020) viimane film "Kõne taevast. Austusavaldus Kim Ki-dukile" valmis koostöös Eesti stuudioga Estofilm ja sellele kirjutas muusika Sven Grünberg, andis see põhjuse vaadata tagasi päris algusesse.

"Tahtsime tema loomingulise eluringi kokku võtta ja otsisime välja filmid, mis suurele osale siinsest publikust on tundmatud. Päris põnev on vaadata, kuidas tema esimestest katsetustest koorus kohe välja väga omapärane käekiri," rääkis HÕFF-i juht Helmut Jänes.

Samuti tõstis ta esile Kim Ki-duki loomingu olulist rolli Aasia filmikunsti tutvustamises Eesti vaatajatele. "Julgen väita, et just tema tööde kaudu avastas siinne publik selle maailmajao filmid ja hakkas neid hindama," sõnas Jänes. 

Esimene Kim Ki-duki film, mis Eestis kinolinale jõudis, oli "Saar" – PÖFF näitas seda 2001. aastal. Kim Ki-duk on siiani ka ainus režissöör, kelle filmid on kaks aastat järjest PÖFF-i publikulemmiku tiitli pälvinud: 2004. aastal sillutas tee vaatajate südamesse film "Tühja maja" ja 2005. aastal film "Vibu".

Kim Ki-duki debüütfilmis "Krokodill" (1996), mis esimesena Haapsalus ekraanile jõuab, päästab Hani jõe silla all elav mees ennast uputada üritava naise ja nende vahel hakkab arenema äärmiselt kummaline suhe. Jõe ääres elavate lihtinimeste kaudu kujutab autor ennast Aasia tiigriks nimetava Lõuna-Korea ühiskonna varjatud poolt. 

"Birdcage´i hotellis" (1998) kolib väikesesse perehotelli noor naine, hakates tööle prostituudina – teenitud raha läheb hotelli ülalpidamiseks. Ta sõbruneb omaniku tütrega ja ühel õhtul otsustavad naised oma kohad vahetada.

"Saar" (2001) on esimene Kim Ki-duki film, mis pälvis suure rahvusvahelise tähelepanu. Filmis töötab noor naine muust maailmast eraldatud kalajärvel, teenindades prostituudina kalureid, kes peatuvad veel hõljuvatele parvedele ehitatud onnides. Ühel päeval saabub saarele mees, kelle olekust õhkub üksildust ja meeleheidet. Vastastikused lähenemiskatsed ei jäta mõjutamata ka teisi järvelviibijaid ning lõpuks seguneb vesi verega.