AISi on sisestatud üle 11 miljoni säiliku andmed, millest lõviosa on hoiul Rahvusarhiivis, samuti saab sealt otsida teiste AISiga liitunud mäluasutuste nagu Narva Linnaarhiivi, Tallinna Linnaarhiivi, Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Arhitektuurimuuseumi, EELK Konsistooriumi arhiivi, Eesti Kunstimuuseumi, Muinsuskaitseameti arhiivi ning Väliseesti Muuseumi kogudes säilitatavat dokumendipärandit.

Eelmine infosüsteem teenis kasutajaid 19 aastat ja oli oma loomise hetkel üks esimesi internetis avalikult kättesaadavaks tehtud arhiivikatalooge maailmas. AISi täiendati ja parandati selle ajaloo jooksul pidevalt, kuid tehnoloogia arengu ja uurijate soovidega kaasas käimiseks tuli võtta ette süsteemi suurem ümberehitus.

Rahvusarhiivil on täna käiku lastud infosüsteemiga plaanis juba järgmised sammud. "Meie arhiivinduse keskse süsteemi uuendus on hüppelauaks edasiste kasutajatele mõeldud lahenduste arendamiseks. Jätkame tööd selle kallal, et otsingute kõrval oleks võimalik arhiiviainest sirvida teemavaldkondade ja märksõnade kaupa ning siduda kirjeldusi isikute ja kohtadega, samuti on plaanis AISi sulandada digisisu keskkond Saaga," ütles arhiivinõunik Hanno Vares.