Kaljuste kirjeldas "Aadama passiooni" lavastust kui väga minimalistlikku teost, mis koosneb aja jooksul muutuvatest kujunditest. "Ma mäletan, et mõned kujundid, kus laste käes on relvad, tekitasid Tallinnas paljudes lavastajates õlakehitusi, aga täna vaatad seda pilti ja see annab hoopis teise sisu," tõi ta näite.

"Palvete dramatiseerimine, palvete teatriks tegemine on iseenesest väga-väga raske," nentis Kaljuste. "Sa pead teadma, missugune on õhkkond selles muusikas, ja et lavaline pilt ei hakkaks seda häirima. Wilsoni suur teene ongi selles, et ta jätab sellele muusikale õhku ja ruumi."

Lavastaja Robert Wilson nentis, et "Aadama passiooni" lavastamine oli keeruline ettevõtmine, sest peaaegu kõik võib teost häirima hakata.

"Parim moodus muusikat kuulata on sulgeda silmad. Sa hakkad palju täpsemalt kuulma, sest pilt ei sega. Püüdsin lavale tuua midagi sellist, mis aitab publikul muusikat kuulda paremini kui suletud silmadega. See nõuab palju keskendumist ja kehaga sisemist kuulamist," selgitas Wilson.

Tõnu Kaljuste märkis, et muusikaga, mida Arvo Pärt teeb, on kuulmise ja nägemise vahel väga raske sobilikku balanssi saavutada.

"Maailm liigub kogu aeg visualiseerimise poole ja see, mida me näeme, me eeldame, et seal peab toimuma mingi väga suurt, efektset ja kaasahaaravat. Aga kui me näeme, et kõik see, mis toimub, toimub peaaegu aegluubis, siis selle aja jooksul hakkame alles tajuma, et lavastaja soovib, et me kuulaksime muusikat," lausus dirigent.

Kuigi "Aadama passiooni" esmaesitlus toimus 2015. aastal Tallinnas, on Rooma selle lavastuse jaoks väga märgiline koht.

"Minu jaoks on selle esitamine Roomas eriline, sest ma kohtusin Arvo Pärdiga just Roomas. Me olime kutsutud paavsti audientsile. /--/ Me kohtusime hilisel hommikutunnil ja sõime koos lõunat. Selsamal esimesel kohtumisel pakkusin, et võiksime koostööd teha. Ta vastas, et see on hea idee," meenutas lavastaja.

Rooma ooperiteatri superindentent Francesco Giambrone sõnas, et praegusel ajal, mil kõik möödub hetkega, paneb "Aadama passioon" oma muusika, lavastuse, pildi ja valgusega meid mõistma, et tuleb seisatuda.

Wilsoni sõnul on "Aadama passiooni" võtmeks Arvo Pärdi küsimus, kuidas sa kuuled vaikust. "Kui sa vaikust ei kuule, ei saa sa seda muusikat esitada," täheldas lavastaja.