"Tööd on palju, aga siis, kui ütled sõna "tööd", siis see tundub nagu mingisugune rutiinne tegevus. Aga praegu on nii palju eripalgelisi, erinevaid asju teha. See on tõesti väga kirev ja huvitav aeg," rääkis Tõnu Kaljuste ETV "Pealtnägijas".

Kõrgkultuuri armastajatele juhatab Kaljuste praegu Euroopa südames Berliinis Arvo Pärdi "Aadama passiooni", aprillis tuleb välja uus CD-plaat, kevadet ja suve täidab tihe programm Nargenfestivali raames, vahele veel üliõpilaste juhendamine ja augustis tõeline massidele mõeldud pärl üheslaulmine, mille keskpunkt on Tallinna lauluväljak, aga haare globaalne. "Kõik eestlased üle maailma saavad samal ajal sada minutit laulda koos," kirjeldas Kaljuste projekti.

"Pealtnägija" kohtus dirigent Tõnu Kaljustega märtsi keskel tema vanalinna korteris, kui ta oli vaid nädalaks Eestis, et siis tagasi Saksamaale sõita. Äsja lõppesid kirikukontserdid Hamburgi kandis. Tiheda ajakava taustal ei tasu ära unustada, et lisaks kõigele muule on dirigendi töö ka suur füüsiline pingutus. "Just poisiga arutasime seda, et ei tohi istudes dirigeerida, selg läheb niivõrd ära. Ma kaks nädalat järjest Saksamaal unustasin selle asja ära, kohe jälle selg läbi," tõdes Kaljuste.

Kaljuste on karjääri jooksul kinni püüdnud muusikamaailma kirkaimad auhinnad. Mehe kodus klaveri peal ilutseb kuldne grammofon ehk Grammy, mille ta sai 2014. aastal parima koorimuusika esituse eest. Korduv Grammy nominent on saanud presidendilt kaks teenetemärki, rääkimata lugematutest kultuuripreemiatest, aga vähemasti väliselt ei tee ta sellest numbrit. "Ma pole ühtegi neist tahtnud saada. See on teine maailm ju. Need on niisugused, mida ikka antakse inimestele, ja need on meeldivad asjad," arutles ta.

Kaljuste lisas, et on ka dirigenditööst loobumismõtteid mõlgutanud. "Kui õpid ja näed andekaid inimesi, siis muutud relvituks muidugi. Mingid hetked on, sest andeid maailmas on hästi palju ja siis tulevad need helged hetked, kui näed, et isegi need suured anded eksivad, siis tekib jälle niisugune lootus, et võid ise ka hakkama saada," avaldas Kaljuste. 

Naabrimeheks Arvo Pärt

Kui võiks arvata, et maailma ühel mainekamal ja hõivatumal Eesti dirigendil on töötoas eriline ja kallis Steinway klaver, siis tegelikult on see keskturult ostetud pill 400 rubla eest. Pillide kõla kostub teisele poole seina naabrimehe Arvo Pärdi elutuppa, kes vahel orelit või klaverit vastu mängib.

"Kui tal on vaja, siis ta võib tulla ei tea mis kellaajal. Ta lihtsalt nagu põleb ja siis tõesti mõnikord juhtub. Kõige toredam lugu oli siis, keegi mängis seal ühte valssi, ma ei kujutanud ette, et see on Arvo Pärt, kes mängib. Aga siis, kui ma liftist tulin ja siis ta kuulis, et naaber tuleb koju, siis tegi ukse lahti, kutsus, et ma mängin sulle loo ette," meenutas Kaljuste. Maestro kandis Kaljustele valsi ette, milleks oli "Ukuaru valss". "Ma tegin samal ajal Eesti Vabariigi kontserti, 24. kontserti. Ja just mõtlesin, et mida sinna lõppu panna. Siis sel hetkel tabasin, oi see oleks sobilik sinna lõppu," kirjeldas Kaljuste toredat seika.

Viimati käidi teineteisel külas, kui nad võõrustasid ühiselt plaadifirma esindajat ja kuulasid Kaljuste dirigeeritud Pärdi uut plaati "The Symphonies", mis sisaldab nelja sümfooniat ja jõuab müüki aprillis.

Mõned päevad pärast "Pealtnägijaga" jutuajamist suundus dirigent Kaljuste Berliini, kus tuleb esimest korda välismaal ettekandmisele Arvo Pärdi "Aadama passioon", mis on osa Eesti Vabariik 100 välismaa kultuuriprogrammist. "Aadama Passioon" sündis 2015. aastal koos auhinnatud Ameerika lavastaja Robert Wilsoniga ja kanti esimest korda ette Noblessneri valukojas, et tähistada Pärdi 80. juubelit.

"Pärast etendusi Tallinnas valukojas Noblessneris on olnud üle maailma festivalide huvi väga suur ja mõnevõrra mängis kaasa film, nii DVD kui ka telefilm, mis on ka ju ümber maailma tiiru ära teinud," ütles "Aadama Passiooni" produtsent Madis Kolk.

Kaljuste Berliinis

Berliini on Kaljuste kodumaalt kaasa võtnud Eesti filharmoonia kammerkoori, näitlejad ja toetusmeeskonna. "Aadama Passioon" tuleb Berliini Kontserhausis ettekandmisele kolm korda. Kui suur osa trupist on eestlased, kellele repertuaar tuttav, siis orkester on kohaliku kontserdimaja poolt ja nendega tuleb tutvust teha.

"Üks proov on ainult, siis püüad seda majakest ehitada nii, et vundament ja viimane korrus ühe korraga. Nii et selles mõttes hästi palju sehkendamist," rääkis Kaljuste tihedal prooviperioodil

Ameerika lavastaja Robert Wilson ajab taga tõelist perfektsust, mis tähendab, et saal peab olema kottpime ja erandkorras kustutatakse ära isegi varuväljapääsu sildid. "Siin on katastroof. Enne teisipäeva on veel palju tööd. Praegu on pühapäev ja me teeme ikka veel tööd," rääkis Wilson vaid paar päeva enne kontserti.

Päev hiljem, peaproovi eelõhtul kordas Kaljuste repertuaari kõigepealt oma kabinetis. "Ta on hea muusik, sest ta kuuleb oma kehaga, mitte vaid kõrvaga. Ta tunnetab muusikat ja seal on suur vahe. Paljud dirigendid näevad noote ja nad mõistavad neid intellektuaalselt, aga muusika, nagu kõik muugi, on miski, mida me kogeme. Väga head muusikud on need, kes tunnevad sügavuti. Seda ei saa õpetada. Mõni oskab seda ja mõni mitte. Ja temal on eriline võime kuulata oma sisemise kõrvaga," kiitis Wilson.

Kõik kolm Berliini etendust on välja müüdud. Võiks arvata, et selline esinemine on aasta haripunkt, kuid maestro ei jää loorberitele puhkama. Paralleelselt käib töö mitmel rindel. Nargenfestivali raames tuleb Kaljuste juhtimisel esmakordselt publiku ette originaalversioonis Rudolf Tobiase "Joonase lähetamine". Ta annab õpilastele tunde. Lisaks koostöös draamateatriga tuleb Kaljuste abil lavale muusikal "Isamaa pääsukesed" ja tõsine operett "Metsa forte".

Suvel on Kaljuste harjumuspäraselt Naissaarel, kus on plaanis võõrustada Rootsi printsessi ja korraldada väike teatriõhtu koos Priit Võigemastiga. "Priit Võigemast lavastab Händeli koomilist kantaati. See on niisugune armastuse kolmnurk, kus on üks naine ja kaks meest. Eestis väga niisugune populaarne vahekord," lausus Kaljuste.

Augustikuus on ootamas tähtsündmus, 19. augustil vahetult enne taasiseseisvusmise aastapäeva toimub Eesti juubeli puhul laululaval Kaljuste eestvedamisel üheslaulmine. "Kõik saavad kaasa laulda. Ka need, kes nii hästi viisi ei pea ja kõiki laule neljahäälselt peast ei oska. Nii et praegu on küll mõeldud asi nii, et see on lauljate kingitus Eesti Vabariik sajale ja siin ta peaks toimuma ja mitte ainult siin vaid üle Eesti ja üle maailma," ütles üks üheslaulmise idee autoritest Raul Rebane.

Ürituse eeslauljaks on Mait Malmsten. "See seltskond on veidi kirjum seal, kui ainult lauljad või kui sellised ootuspärased esinejad," tõdes näitleja.

Kokku tuleb esitamisele saja minuti jooksul 27 Kaljuste välja valitud tuntud laulu. Kõnesid ei peeta ja eesmärk on, et kõik eestlased üle maailma saaksid koos laulda. Malmsten on üks eeslauljatest, ta esitab koos Evelin Võigemastiga loo "Viljandi paadimees". "Ma loodan, et inimesed peavad sada minutit lauldes vastu. Need laulud, mis nad laulavad, need on väga erineva sisuga. Me kutsume neid näiteks, et Eesti ema laul ja Eesti isa laul ja Eesti onu laul ja Eesti päevituslaul ja Eesti armastuslaul," avaldas Kaljuste.

Kaljuste selle aasta tegemistest võib loetuelu jätkata pikalt, seal on veel näiteks Muinastulede öö ja Pärdi päevad.