Ajalooliste nukkude autorid on eestlased Hella Üksi ja Helju Helene Sepman. Nukud valmisid 1945. aasta Nürnbergi pagulaslaagris.

"Nendes (laagrites) viibis läbi aja umbes 30 000 eestlast. Ja siis, kuna seal tehti palju käsitööd, siis püüti hoida oma rahvuskultuuri ka elus. Siis just heaks näiteks on need rahvariidest nukud," rääkis Linnaelumuuseumi juhataja Toomas Mäelt.

"Need ongi mõeldud näituse jaoks, mida korraldati nendes laagrites, need erinevad kultuurid, kes sinna kokku tulid, saidki siis oma kultuuripärandit tutvustada kõigile," selgitas näituse külastusjuht Karoli Loo.

Kui nukud Tallinna Linnaelumuuseumisse jõudsid, algas kolmeaastane konserveerimistöö.

"Nad tuli kõik lahti võtta, puhastada kõik detailid. Ja kuna nad sisaldavad erinevaid materjale, siis iga materjali puhastamisel ja konserveerimisel on oma spetsiifika," ütles Mäelt.

"See on tore, et selliseid asju säilitatakse, selline huvitav ajalookild, mis on alles jäänud. See on hea, et need on säilinud, arvestades veel, kui halvas seisus nad meie juurde jõudsid," sõnas Loo.

Nukud kannavad Eesti kihelkondade rahvarõivad. Riided valmistati materjalidest, mis olid tol ajal kättesaadavad.

"Me peame ikkagi arvestama, et tegemist oli sõjaajaga. Midagi palju ei olnud, see oli ka laager, eksole. Nii et jahukotid on kuskil all, sees on traadid, et need nukud püsiksid ilusasti kujus. Fooliumist on tehtud ehted näiteks. Nii et tõesti, mida kätte sai, see läks," selgitas Loo.

Autorite esialgne eesmärk, tutvustada nukkudega Eesti kultuuripärandit, elab ajas edasi. Nukke saab uudistada oktoobrini, pärast seda säilitatakse nukke muuseumihoidlas.