Rasmus Puur asus presidendi kultuurinõuniku ametisse ajal, mil õppis Soomes Helsingis Sibeliuse akadeemias. Esialgu ei olnud tal plaanis presidendi meeskonnaga liituda, kui lõpuks veendi teda võimalust siiski proovima.

Puur töötas kultuurinõunikuna veerandkohaga. See võimaldas tal jätkata tööd heliloojana ning osaleda ka muudes loomingulistes tegevustes. Samas sõltus töökoormus perioodist ja vahel tuli panustada rohkem, kui osakoormus eeldanuks.

"Kes on kunagi osakoormusega töötanud, teab, et see on väga varieeruv: vahel tuli teha seda täiskohaga ja vahel sai natukene vähem teha – siis sai ka orkestriproovis või kuskil mujal käia. Sellise töö puhul on minu meelest väga oluline, et sa hoiaksid sidet selle loomingulise endaga ja maastikuga ka, et sa ei jää kuidagi eraldatusesse," ütles ta "Vikerhommikus".

Kultuurinõuniku töö üks oluline osa on aidata kaasa sellele, et president osaleks kultuurisündmustel ning tunnustaks kultuuritegijate tööd. Presidendi kohalolek, tähelepanu või tunnustus võib Puuri hinnangul olla valdkonna inimestele oluline ka siis, kui nad ise seda otseselt ei taotle.

"Seda ei pruugi kõrvaltvaataja isegi tajuda, aga siis, kui ta saabub või kui ta pöörab inimeste tegemistele tähelepanu või annab mingisuguse preemia või teenetemärgi, see on tegelikult inimestele oluline nende igapäevatöö eest," rääkis Puur.

Karise viie ametiaasta sisse mahtus palju kultuurisündmusi ja tähtpäevi: president osales muu hulgas kunstnike, kirjanike ja lauljate liitude juubeliaastatel, laulupidudel ja festivalidel, samuti oli Karis raamatuaasta patroon.

Puur tõstis esile ka presidendi algatatud või tema ametiajal kujunenud traditsioone, mille hulka kuulusid emakeelepäeva ettelugemisaktsioon ja eesti kirjanduse päev. Viimasega seoses andis president aasta kirjanduse õpetaja tiitli.

Ta peab oluliseks ka emade- ja isadepäeva tähistamist eri Eesti paikades, sest need ettevõtmised aitasid kohalikke kogukondi ühendada ning muuta nende tegevuse laiemalt nähtavaks.

"See kogukonda liitev moment, see, et näidatakse tõesti sedasama Kilingi-Nõmmet või Haljalat või Jõgeva kultuurimaja rahvusringhäälingu eetris ja seal kõneleb vabariigi president, see on sellele kohalikule kogukonnale ülioluline," ütles Puur.

Alar Karise ametiajal pöörati tähelepanu ka Eesti kultuuri tutvustamisele välismaal. Puur rääkis, et president võttis välisvisiitidele kaasa kultuurivaldkonna esindajaid, et arendada rahvusvahelisi kontakte ja avada uusi võimalusi Eesti kultuurile.

"Tema siiralt uskus sellesse, et kunsti või kultuuri kaudu saab inimesteni jõuda vahel isegi mõjusamalt kui võib-olla sellise tavapärase diplomaatia kaudu," märkis Puur ja tõi ühe näitena esile Konrad Mägi loomingu tutvustamise võimalused Prantsusmaal. Pariisi olümpiamängude ajal külastas Eesti delegatsioon Orsay muuseumi ning arutas võimalust korraldada seal Konrad Mägi näitus. Nüüdseks on tekkinud võimalus, et muuseum hakkab seda ideed uuesti kaaluma.

Viis aastat presidendi meeskonnas õpetas Puurile eelkõige seda, kui oluline on usaldusväärne ja kokkuhoidev töörühm. Presidendi kantseleis oli töötempo kiire ning otsustega kaasnes suur vastutus. Sellises keskkonnas oli oluline, et kolleegid saaksid üksteist toetada ja olulisi küsimusi üle kontrollida. "Saab teha nalja pingesituatsioonis, see on väga oluline."

Kultuurinõuniku amet mõjutas ka Puuri muusikalist tegevust. Kuigi osakoormus võimaldas tal jätkata heliloomingu ja orkestritööga, tuli muusika kirjutamiseks aega teadlikult planeerida. Mõnel perioodil jäi tal vähem võimalusi tellimusi vastu võtta ning teoste valmimine nõudis pingutust.

"See on selles tähenduses üsna endas pinget loov, et ma teangi, et okei, sellel nädalal on riigipea kuskil Ameerika Ühendriikides visiidil, nüüd mul on natuke rahulikum moment, ma pean selle [teose] ära kirjutama," rääkis Puur.

Alar Karise ametiaja lõppedes annab Puur kultuurinõuniku töö üle Jaak Printsile. Puur ütles, et uuele nõunikule on raske anda kindlaid juhiseid, sest ametikoha sisu sõltub suuresti presidendi isikust ja vajadustest.

"Ega siis sellist kultuurinõuniku ametijuhendit sulle ette ei anta ja ei anta seda ka presidendile, igaüks kujundabki seda isemoodi lähtuvalt oma isikust ja oma sisetundest, mis ongi võluv ja mis annabki igale presidendile selle presidentuuri näo," selgitas ta.

Puuri sõnul oli Karise puhul kultuurivaldkonna toetamisel oluline roll ka presidendi isiklikul huvil. Nõuniku sõnutsi tundis kultuurivaldkond Karise ametiajal, et president pöörab nende tegemistele tähelepanu. Selline tunnustus on neile oluline ajal, mil kultuuriasutused ja -tegijad peavad toime tulema rahapuuduse ning kärbetega.

Pärast ametiaja lõppu ei ole Puur veel kindlaid plaane paika pannud. Ta soovib esmalt harjuda eluga väljaspool presidendi kantseleid ning vaadata, millised võimalused avanevad muusika kirjutamiseks ja muudeks tegevusteks.

"Päev korraga. Eks on mõtteid ja vaatame, mis see elu tsiviilis on: pole ju ammu seda kogenud ja ammu elanud," lausus ta.